Kas Eesti kodanik on vaba?

Eesti Prokuratuur esitas süüdistuse Paul Tammert’i ja MTÜ Kodanik vastu.

Vaata: Kohtumäärus. Tekstis on paksus kirjas välja toodud kõige olulisemad kohad.

• P.T vanemad ootasid aastaid surma ning esitasid talle ikka ja jälle küsimuse: Miks ma ei saa juba surra?
• MTÜ Kodanik on asutatud kodanikuvabaduste edendamiseks ja lähtub mõttest: Igal kodanikul on enesemääramise õigus sootsiumis.

Vaata: kaitsekõne

Selleks protsessi käigus tõusetus küsimus: millises riigis me elame ja kas ametnikel on õigus piirata inimese eneseteostuse vabadust, eriti olukorras kus ta kasutab vaid enesele kuuluvat vara isiklikes huvides?

Eesti Põhiseaduses on sätestatud:

• § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. … Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
• § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.

Nendele võib veel lisada, et kuigi PS § 16 sätestab, mis sätestab igaühe õiguse elule, kuid mitte kohustuse elada.  

Kui oma elutee lõppu jõudnud vanurit või rasket haigust põdevat inimest sunnitakse vastu tema tahtmist elama ning taluma ruumilist ahistust ja piinasid, siis rikuvad ametnikud sellega Eesti kodaniku põhiseaduslikke õigusi!

MTÜ süüdimõistvast kohtuotsusest lähtuv avaldus:

See kohtumenetlus ja -otsus demonstreerib selgelt, et Eesti „õigusriigis“ pole kohta moraalile ega õiglusele, rääkimata Looja poolt nõutud armastusest ehk soovist teha teisele head. 

Eesti juhtivate õigusteadlaste, politoloogide ja haldusspetsialistide toetusel on riigi valitsejad valinud õigusriigi kontseptuaalseks aluseks õiguspositivismi ja õiguskorra kehtestamisel eeskujuks saksa tsiviilõiguse. Õigusteooria ütleb, et positivismis on õiguse allikaks valitseja tahe, eesmärgiks sotsiaalse reaalsuse kujundamine ning kohtu rolliks hindamine, kas kodanik järgis kirjutatud seadustes sätestatut.

Käesolev kohtuprotsess näitab, et Eesti kohus ei hinnanud mitte süüdistatava käitumise vastavust kirjutatud seadustes sätestatule, vaid järgis ilmelt valitsusvõimu kandjate juhiseid, et korraldada nn näidisprotsess ja välistada vastav tegevus tulevikus. Selline õiguspraktika oli iseloomulik Saksamaa natsionaal-sotsialistlikule valitsusperioodile ning seda märgib õigusteaduses sõna „vulgaarpositivism“.

Praktikas tähendab see, et „VABA RIIGI“ kodanikud on ametnike hoolekande objektiks. Seni on see väljendunud eraomandi kasutusõiguse piiramises, s.t olukorras kus omanik peab igaks tegevuseks taotlema ametniku luba.

Kui see kohtuotsus jääb jõusse, siis tähendab see enesemääramise õiguse tühistamist.

PS § 20. sätestab, et „Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.“ Kuid sama paragrahvi jätkuosa sätestab, et kui inimene annab enda vabatahtlikult meditsiiniasutuse (haigla) hoolekande alla või on vangistatud või teenib sõjaväes ning on sellega valitsusvõimu hoolekande all, siis on ametnikel õigus ja kohustus tema suitsiidi takistada.

See kohtuotsus kuulutab, et kui inimene tahab lõpetada oma eneseteostuse (PS § 19) tee ja valida vabasurma, siis Eesti Vabariigis ta seda teha ei tohi!  Erandkorras võib ta taotleda vastavat luba riigiametnikelt ning see võidakse talle anda, kui erialaspetsialistid leiavad, et selle „parim enne“ on läbi.

Järeldus: eesti inimese keha kuulub riigile, mitte tema hingele!

————————————–

Vaata lisaks selgitust, mida tähendab mõiste „õigusriik“ ja millised on selle erisused: Kodanik.eu > Riik > Õigusriik.

Käesolevas protsessis rikuti KarS § 2 sätteid, kuna  süüdimõistmise aluseks oli viide Tervishoiuteenuse korraldamise seadusele kui sellisele, süütegu näitavat paragrahvi näitamata. Süüteo põhjendamiseks konstrueeriti semantiline konstruktsioon, mille järgi kasutatav seade oli meditsiiniline aparaat, osutatud teenuse eesmärgiks tervise parandamine ja arusaam, et iga eesti inimene on a priori vastutusvõimetu, kui tal tekib soov elust lahkuda.   

Karistusseadustiku § 2. Karistamise alus

• (1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu.
• (3) Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal.

Saksa Konstitutsioonikohtu otsuse selgitust.

Kuna Eesti õigusriigi kontseptuaalne alus lähtub Saksa õigusriigi mudelist ja selle tsiviilõiguse kontseptsioonist, siis on käesolevas kontekstis hariv tutvuda sealse ülemkohtu selgitusega, miks tühistati abistatud suitsiidi keeld, mille haldusametnikud olid kehtestanud. 

Tsiteerin siinkohal mõnesid kõige olulisemaid sõnumeid sealt:

• Õigus elada ei tähenda kohustust elada.
• Inimese isiksuse seisukohalt on elu lõpetamise otsus tema eksistentsi jaoks kõige olulisem.
• Isikliku vastutuse alusel tehtud otsus enda elu lõpetada ei vaja selgitusi ega põhjendusi.
• Enesemääramisõigus keelab meditsiinilise näidustuse otsimise suitsiidi teema käsitlemisel.

Vaata tõlget raamatust: The Right to Die with Dignity. How Far Do Human Rights Extend? Derya Nur Kayacan. Springer. 2022. ISBN 978-3-031-04515-8, lk 120-129