Kodanikuühiskonna arengu eelduseks on isiksuslikult arenenud inimene. Arenenud isiksus on teadlik oma tegude mõjust enesele, kogukonnale ja elukeskkonnale, ta väärtustab eneseteostust ja loovust ning soovib teha teistele head.

Maailmavaade

Inimesena olemine ja tegutsemine lähtub tema maailmavaatest.

Materialist on veendunud, et elatakse vaid üks kord. Sellest vaatenurgast on elul absoluutne väärtus ning selle jooksul võib teha ükskõik mida, mis tagab isikliku heaolu. Kuna valitseb usk, et tegudel puudub järelmõju, on kaikki lubatud. Tõsi, jätkuv elu teiste arvel on võimalik vaid siis, kui teised sellest teada ei saa – ehk isikuandmed tuleb salastada. Selle saavutamiseks on loodud praegune õigusriik ning selle raha- ja majandussüsteem, mis peidab tulude ümberjagamist, kaitseb edukat elustiili “inimõiguste” sildi all ja karistab neid, kes valitseva reaalsusega ei taha leppida. Kõige selle keskmes on usk, et inimene on Universumi ülim saavutus ja looduse valitseja.

Vaimse maailmavaatega inimesed arvestavad võimalusega, et “elu pärast elu” on olemas. Nad mõtlevad enne tegutsemist, mida nad teevad ja kuidas kaasinimestega suhtlevad. Nad teadvustavad, et igal teol on järelmid füüsilises või vaimses reaalsuses. Selline nägemus eeldab vaimse maailma tunnustamist ja tõstatab küsimuse: mis on Universumi alusprintsiip? Enamiku religioossete õpetuste järgi on selleks ARMASTUS. 20. sajandil ilmutatud Urantia raamat selgitab, et armastus tähendab soovi teha teisele head.

Kui need vaimsed sõnumid on tõesed, peaksid materialistliku maailmavaatega inimesed, kelle edu põhineb valedel, tõsiselt muretsema. Rudolf Steineri ja Michael Newtoni uuringute järgi on universumi seaduseks see, et pärast surma saavad inimesed oma hinges ja tulevastes eludes kogeda täpselt seda sama valu ja mõju, mida nad maise elu jooksul teistes tekitasid. Urantia raamat omakorda rõhutab, et universum ei karista, vaid kustutab lõpuks eksistentsist täielikult vaid need kurjust külvanud isiksused, kes keelduvad oma tegusid puhtast südamest kahetsemast ning astuvad teadlikult vastu vaimsele evolutsioonile.

Ideoloogiad

Monistlik maailmavaade

Monism on käsitlus, mis tunnustab vaid ühte reaalsuse tasandit ehk dimensiooni. Monistlik elunägemus jaguneb kaheks vastandlikuks suunaks:

Materialistlik monism: mateeria loob meele. See tunnustab vaid ainelist maailma, mille sündi selgitatakse Suure Paugu teooriaga. Selle ideoloogia järgi eksisteerib vaid füüsiline reaalsus. Inimene on juhuslike evolutsiooniliste valikute ja geneetilise arengu tulemus – olend, kelle isiksuslik teadvus sünnib tühjusest ja kaob sinna tagasi.

Idealistlik monism: meel loob mateeria. See tunnustab vastupidiselt vaid vaimumaailma olemasolu, pidades meie materiaalset eksistentsi pelgalt vaimu ajutiseks peegelduseks või projektsiooniks. Selle vaate järgi on inimene puhtalt vaimne olend, kelle hing liigub läbi kogemusfaaside ja allub vaimsetele seadustele. Idealistlikku maailmavaadet esindavad erinevad gnostilised, spiritistlikud ja teosoofilised õpetused. Vaata ka Steineri loengut „Vaimuteaduse väraval“.

Dualistlik maailmavaade

Dualism tunnustab universumi kahemõõtmelisust ehk nii füüsilise kui ka vaimse maailma paralleelset olemasolu. Dualismi olemuslik küsimus peitub algpõhjuses: kas maailm on asi iseeneses või sündis see vaimse olendi mõttest ja materialiseerus? Seda maailmakäsitlust esitas filosoofias meisterlikult Platon oma koopamüüdiga (kuid füüsiline reaalsus on vaid vaimse ideede maailma varjukuju).

Seda kahemõõtmelist maailma väljendab suurepäraselt Hiina Yin/Yang sümbol, mis kujutab loovat ja lagundavat jõudu. Kui üks jõud muutub domineerivaks, kannab ta endas juba teise alget – kui miski muutub kõikehõlmavaks, teiseneb see lõpuks oma vastandiks.

Iidses Aafrika traditsioonis märgistati neid kahte algjõudu sõnadega ka ja ba.

Mitmemõõtmeline maailmavaade

Mitmemõõtmeline maailmavaade eristab kolme või enamat dimensiooni. Huvitaval kombel on kaasaegne teadus jõudnud järeldusele, mis ühtib iidsete vaimsete tekstidega – Universumis on kolm vormi:

Tumeenergia u 68%,
Tumeaine u 27% ning
aatomitest moodustunud mateeria u 5%.

Erinevad traditsioonid kirjeldavad neid nähtamatuid dimensioone oma terminite kaudu:

Teosoofia (lähtudes sanskritikeelsetest käsitlustest) nimetab neid tasandeid: Devachan, Kamaloka ja Pralaya.
Antroposoofia eristab vastavalt vaimu-, astraal- ja ainelist maailma, kusjuures kahte esimest võib mõista elavate mõttevormide ja tundehingede vallana.
Urantia raamat eristab vaimu-, meele- ja füüsilise energia sfääre, mis puhtas olekus üksteist nähtavalt ei mõjuta.

Vaimu- ehk mõttemaailm

Johannese apokrüüf kirjeldab maailma loomist sõnadega, mis meenutavad kaasaegset teaduslikku teooriat Suurest Paugust:

“Kui Isa mõte sai kuju, sündis see, mis ilmus tema ette tema valguse säras. See mõte oli esimene jõud, mis sündis enne kõike muud. Ta ilmus välja Isa mõttest. … Temast sai kõiksuse üsk, sest ta oli esimene loodu.”

Rudolf Steiner kirjeldab oma loengutes mõtet kui iseseisvat vaimset olendit ning vaimset reaalsust kui keskkonda, mis on loodud nende mõtteolendite tegevusega. Vaimumaailm eksisteerib meiega samas ruumis, kuid teises dimensioonis. Märkus: kaasaegne füüsika jõuab stringiteooriast väljakasvanud supersümmeetrilise universumi käsitluses lausa 10 või 11 dimensioonini.

Selgeltnägijad kirjeldavad eetermaailma virsikuõie värvuse järgi.

Urantia raamatu kohaselt on Jumal vaimumaailma kõige põhilisem reaalsus. Ainelistele olenditele on vaimumaailm enamasti ebareaalne, samas kui vaimolenditele on aineline maailm vaid vaimse reaalsuse materiaalne vari.

Vaimolenditet hierarhiat ja nende ülesandeid kirjeldab antroposoofiline vaade (kreekakeelsed nimetused pärinevad Pauluse õpilaselt Dionysos Areopagitalt) järgmiselt:

Kosmoses töötavad olendid: Armastuse vaimud (Seeravid – tuli/soojus), Harmooniavaimud (Keerubid – õhk/gaas), Tahtevaimud (Troonid – maa/vesi).
Päikeses töötavad olendid: Tarkusevaimud (Kyriotetes – loov valgus), Liikumisvaimud (Dynamis – heli/pilditeadvus), Vormivaimud (Exusiai ehk Elohim – kujundav võim).
Maal töötavad olendid: Ajavaimud (Archai – ajaringlus, tsivilisatsioonid), Peainglid (Archangeloi – rühmavaimud), Inglid (Angeloi – eluvaimud, saatjad).
Maa materiaalses osas töötavad elementaarolendid: Salamandrid (tule element), Sülfid (õhu/valguse element), Undiinid (vedeliku element), Gnoomid (maa element).

Astraal- ehk morontiamaailm

Rudolf Steiner märgib, et astraalmaailm on moodustunud elavatest tunde- ja mõtteolenditest. Inimene kujundab oma hinge, suheldes nendega: materiaalsed tunded võimendavad kehalist egoismi, vaimsed mõtted aga ülendavad inimhinge.

Urantia raamatu järgi loob inim-isiksus koostöös Kohandajaga meele(maailma)s surematu hinge, mis jääb ellu ja jätkab oma arengut Morontiamaailmas. Morontiat kirjeldatakse üleminekukeskkonnana teel ainelisest maailmast vaimsesse ja vastupidi.

Michael Newton kirjeldab seda dimensiooni puhta õpimaailmana. See on paik, kus hinged mõtisklevad oma maises elus toimepandu üle, saavad tagasisidet kõrgemalt arenenud Teejuhtidelt ning valmistuvad teadlikult uueks kehastumiseks.

Elu mõte

Küsimus „mis on elu mõte?“ ei ole universaalne paratamatus, vaid sünnib üksnes eneseteadlikus isiksuses tema mina-teadvuse arengu käigus. See eeldab abstraheerivat mõttetegevust ning tõusetub reeglina alles siis, kui inimese füüsilised põhivajadused on rahuldatud ja saavutatud on teatud vaimse arengu ehk harituse tase.

Sellele küsimusele lähenemisel jaguneb inimkond kaheks suureks leeriks:

Materialistid: Nende jaoks pole elu mõtte otsimisel tähtsust. Kõige põhjuseks peetakse juhust ning inimese eluaegsetel tegudel pole lõplikke järelmeid – vähemalt mitte temale endale. Selline arusaam sobib eriti hästi egoistliku meelelaadiga inimestele, kes soovivad teisi oma tahtele alistada, võtta nende töövilju ning rahuldada oma himusid teisi alandades.
Idealistid: Nende jaoks on maine elu vaid üks etapp pikemal teel, kuigi eksistentsi mõtte tõlgendamisel esineb suuri variatsioone.

Elu mõtte muutumine

Inimkonna ajaloo jooksul on arusaam elu eesmärgist pidevalt trajektoori muutnud:

Vana-aja tsivilisatsioonid

Loodususulised: Ei otsinud eraldi elu mõtet, vaid elasid loodusega ühes rütmis.
Hindud: Elu on taassündide jada (samsara), mille olemuse määrab karma – eelmises elus korda saadetud teod vormivad järgmise kehastuse.
Zoroastristid: Maa peal toimub pidev võitlus hea ja kurja vahel; inimese roll on selles võitluses teadlikult valida valguse pool.
Hiina taoism: Elu on kulgemise tee (Dao) vastandlike jõudude (Yin ja Yang) tallermaal, kus inimene peab leidma tasakaalu ja kohanema.
Budistid: Elu eesmärk on saavutada vaimne valgustumine ja lõpetada oma materiaalne eksistents (sündide ahel) sansaaras.

Keskaja tsivilisatsioonid

Judaism: Elu mõte on jumalike seaduste ja ettekirjutuste range järgimine.
Islam: Elu tuumaks on Allahi teenimine ja tema tahtele alistumine.
Vara-kristlik kirik: Vaid pühade käskude täitmine ja kiriklikud sakramendid annavad maisele elule igavikulise mõtte.
Hilis-keskaeg: Elu mõtteks sai Kristuse jüngriks olemine ja oma etteantud maise rolli (seisuse) truu täitmine.

Uusaja tsivilisatsioonid

Valgustusajastu: Jõuti mõistmiseni, et inimene on vaba tahtega mõtlev olend, kes määrab ja kujundab oma elu mõtte ise.
Industriaalajastu ja kataklüsmid (19.–20. sajand): Sõdade ja revolutsioonide keerises kaotas inimene sageli traditsioonilise elu mõtte. Ideaaliks kerkis ühiskonda päästev „superman“.
19. sajandi lõpu liberalism: Antiik-Kreeka filosoofia mõjul hakati elu mõtteks pidama isiklikku õnne, sensuaarseid naudinguid ja arenguks vajalike kogemuste omandamist.
Bahai usk: Elu eesmärk on vaimne enesearendus ja kogu inimkonna teenimine.

20. sajandi huumor ja popkultuur

Douglas Adams („Juhend pöidlaküüdiga Galaktikas reisijale“): Superarvuti poolt välja arvutatud vastus elu ja universumi mõttele on number 42.
Johnny Harti koomiks: „Elu mõte on mõelda elu mõttele“.
Monty Python: „Ole naabrite vastu kena, väldi rasvast toitu, loe mõnda head raamatut, mine jalutama ning proovi elada harmoonias igast usust ja rahvusest inimesega“.

21. sajandi tsivilisatsioon

Tänapäevases käsitluses on elu mõte areng, mis ilmneb puhtas loovuses: võimes lahendada probleeme, kujundada enda ümber armastusega täidetud inimsuhteid ning luua head tegevaid tehnoloogilisi lahendusi.

Inimese areng

Inimene ja tema evolutsioonilised kihid

Füüsiline keha: on pika geneetilise evolutsiooni vili – loomne organism, mis peab kindlustama enda ellujäämise materiaalses maailmas ja pakkuma tegevusruumi arenevale hingele.
Isiksus: annetatakse eneseteadvuse saavutanud elavale olendile. See on Looja kordumatu mõte – unikaalne vaimne kood, mille peamiseks tunnuseks on mina-teadvus ja vaba tahe.
Surematu hing: on kogemuslik saavutus, mis luuakse materiaalse elu jooksul läbi loovate heategude ja moraalsete otsuste. Nagu märgib Urantia raamat: “Töötu hing sureb.”

Rudolf Steiner: 343 arenguetappi

Rudolf Steiner on jaotanud inimvaimu evolutsiooni seitsmeks gloobuseks (millest igaühes on 7 tsüklit ja 7 ringi, s.t 7 x 7 x 7 = 343 arenguetappi):

1. gloobus: Loodi füüsilise keha aju mudel ja mälu (arengus mahajäänuid kogeme mineraalidena).

2. gloobus: Lisandus eluenergia (eeterkeha), mis pani substantsi määratud viisil liikuma (taimed).

3. gloobus: Lisandus astraal- ehk tundekeha, mis tõi kaasa pilditeadvuse ja orienteerumisvõime (loomad)

4. gloobus: Praegune materialiseerumise tsükkel. Inimhing sisenes tihenevasse ainelisse kehasse, mis tekitas sünni-surma fenomeni ja võimaluse arendada iseseisvat mina-teadvust ja vaba tahet.

5. gloobus: Tulevikus arendatakse välja eneseteadlik pilditeadvus, mis ühendab vaimse ja füüsilise nägemise, luues “vaim-mina”.

6. gloobus: Õpitakse kuulma vaimumaailma olendeid ja alustatakse loovat vaimset tegevust, millest sünnib “eluvaim”.

7. gloobus: Teadvushinge kaudu õilistatakse füüsilist keha sel määral, et tekib täiesti mittemateriaalne “vaim-inimene”.

Areng Urantia raamatu järgi

Eksperimentaalmaailm ja elumudel: Urantia raamatu järgi on inimene loodud arenguline olend planeedil, mis valiti eksperimentaalmaailmaks (kus on lubatud tavapärasest suuremad kõrvalekanded). Siin käivitati naatriumkloriidil põhinev elumudel, mis sai alguse elusädeme annetamisega.

Isiksuse ja meele annetamine: Kui füüsilise kehaga arenev olend saavutab valmisoleku eneseteadvuseks, annetab Looja talle unikaalse isiksuse, vaba tahte ja mõistuse (meele).

Mõttekohandaja: Kohandaja – Looja fragment, mis elab inimese meeles, võimaldab otsekontakti Jumalaga ning salvestab kaikki inimese kõlbelised mõtted ja teod. See annetatakse isiksusele hetkel, mil laps teeb oma elus esimese iseseisva moraalse valiku.

Surematu morontia-hing: Surematu morontia-hing sünnib ja kasvab, kui isiksus tegutseb maapealses elus kõlbeliselt ja järgib moraalireegleid (teeb Isa tahtmist). See hing toimib isiksuse kandjana pärast füüsilist surma, võimaldades indiviidil liikuda edasi järgmistesse kosmilistesse morontia- ja vaimuetappidesse.

Areng transtsendentaalse psühholoogia järgi

Ken Wilber kirjeldab oma teoses „Eedenist alates“ inimteadvuse holistilist evolutsiooni:

Universumi alateadvus: Ürginimesed ja loodusrahvad elasid ühises infoväljas – omamoodi virtuaalses internetis –, saades eluks vajalikku teavet otse vaimsetelt olenditelt ja looduselt.

Paradiisist pagendamine: See on metafoor inimese lahkumisest universaalsest alateadvusest, et asuda iseseisva, isiksusliku ja individuaalse arengu teele.

Universumi üliteadvus: Saavutades kõrge isiksusliku taseme ja mõistes kosmost vaimselt, ühineb inimene taas Universumi üliteadvusega, mis avab talle uuesti puhtad infokanalid.

Inimmõistete selgitus

Märkus

MTÜ Kodanik kodulehe keskkonnas kasutatakse inimese ja ühiskonna seisukohalt olulisemate sõnade tähendusi sellisena, nagu need on siin järgnevalt määratletud. Need lähtuvad deistlikust maailmanägemusest, olles suuresti mõjutatud Rudolf Steineri loengutest, antroposoofilistest käsitlustest ja Urantia raamatu selgitustest (neid saab ka kuulata audioraamatu vormis).

Vaimumaailma uuringud saavad toimuda meditatsioonis, teise inimese kaudu teda hüpnotiseerides (s.t vaigistades tema Mina-teadvuse) või oma selget päeva-teadvust edasi arendades tasemeni, mil uurija olles täie teadvuse juures hakkab nägema vaimumaailma reaalsusi. Ka hallutsionigeenseid aineid kasutades avaneb inimese ees vaimumaailm, kuid see mida ta näeb, sõltub tema mina-teadvusest. Kogetud pildimaailmast välja tulles jääb narkootikumi kasutanud inimesele parimal juhul vaid mälestus heaolutundest, s.t sellest mida talle seal näidati, kuid halvemal juhul kohtub ta oma mina-teadvuses isiksuslliku olemusega ja sellel võivad olla dramaatilised tagajärjed.

Füüsiline keha ja Elujõud (Praana)

Materiaalset ainet organiseerib ja muudab selle elavaks energiavorm, mida teadus pole suutnud tuvastada – elujõud (eeterkeha). Idamaade traditsioonis nimetatakse seda praanaks. Praana toimib kehas bipolaarse protsessina: elutee alguses ilmneb see loova ja ülesehitava jõuna (mille üleküllus võib viia kudede anomaalse vohamiseni), elutee lõpus aga lagundava jõuna (mis enneaegselt võimendudes avaldub põletikena).

Ego ja lapsepõlve alter-ego

Urantia raamatu käsitluses on ego loomne olemusvorm, mille ego-teadvuse loovad seitse meeleabivaimu. Selle ellujäämine ja toimimine sõltub loova eluenergia ning looma keskkonnatunnetuse vahelisest suhtest ja nende omavahelisest koostööst.

Meeleabivaimud ja kujutletav kaaslane: Ego domineerib inimlapse esimestel eluaastatel, mil temas tegutsevad peamiselt meeleabivaimud. See ilmneb loovas kujutlusvõimes ja lapse tugevas kalduvuses suhelda nähtamatu vestluskaaslasega – oma alter-ego’ga.

Loomne vs. vaimne vaade: Michael Newtoni uuringute kohaselt on see kujutletav kaaslane tegelikult lapse enda hinge vahetu kohalolu ja mälestus. Kui ego esindab kehalist ja loomset olemust ehk omakasu taotlemist, siis alter-ego (hing) esindab kehavälist, altruistlikku ja vaimset nägemust. Nende kahe pooluse omavaheline dünaamika ja areng määravad lõppkokkuvõttes ära täiskasvanud inimese käitumismudeli füüsilises maailmas.

Isiksus kui Looja kordumatu mõte

Urantia raamatu järgi on Isiksus aeg-ruumi vari, Looja kordumatu mõte ja algkuju, mis ilmutatakse Universumile ning annetatakse eneseteadvuse saavutanud elavale olendile. Isiksuse vastuvõtmise potentsiaal on olemas igal olendil, kes on sidunud aine-, meele- ja vaimuenergia üheks elavaks süsteemiks. See reaalne kingitus annetatakse indiviidile aga alles siis, kui ta on oma egos teadvustanud enda kui iseseisva, eraldiseisva subjekti olemasolu.

Muutumatu reaalsus: Isiksuse peamiseks tunnuseks on mina-teadvus ja iseseisev mõtlemisvõime, mille alampiiriks on eneseteadvus ja ülempiiriks puhas jumalateadvus. Isiksus on inimese ainus ja muutumatu reaalsus – tema vaimne tuum, millel on meel ja vaba tahe ning mis reageerib vahetult vaid teiste isiksuste juuresolekule. Universumi vaimsel tasandil on isiksus see püsiv reaalsus, mille kaudu olendit järgnevates kosmilistes õpimaailmades ära tuntakse.

“Mina” sünd ja maiste kehastuste eesmärk

Nii antroposoofia kui ka Urantia raamat kirjeldavad isiksust kui Jumala elavat ja ainulaadset mõtet.

Mina-vormi ilmumine: Rudolf Steineri andmetel siseneb isiksus lapsesesse täielikult neljandal eluaastal, mis avaldub selles, et laps lõpetab endast kolmandas isikus rääkimise (nt “Karl tahab”) ja võtab teadlikult kasutusele “Mina”-vormi.

Eraldumise vajadus: Inimese füüsiline kehastus Maal ja tema ajutine täielik eraldamine vaimumaailmast (vaimne amneesia) oli hädavajalik. Ainult sellises isoleeritud materiaalses keskkonnas on võimalik tuvastada isiksuse tegelik olemus ja puhtus, mis ilmneb tema vabast tahtest ja Minast lähtuvas tegevuses.

Loovuse ja vastutuse kool: Steineri ajalookäsitluse järgi on maiste kehastuste pikemaks eesmärgiks luua täiesti iseseisev, vaimselt vaba ja sõltumatu Isiksus, kes on suuteline loovaks tegevuseks tihedas materiaalses maailmas. Oma edasises arengus peab see isiksus õppima uuesti tunnetama, nägema ja kuulma vaimumaailma reaalsust, olles samal ajal võimeline rakendama oma loovat jõudu täieliku kosmilise vastutustundega.

Mina(teadvus) ja selle ajalooline arengutee

Ajaloolistes eepostes on näha selge areng: vanades müütides tegutsevad vaid jumalad, Iliases sekkuvad jumalad kangelaste võitlusse, kuid Delfi oraakli ajastul taanduvad nad templitesse. Delfi üleskutse “Tunne iseennast” sundis inimest arendama oma iseseisvat mõtlemisvõimet.

Mina-teadvus ei ole valmistoode, vaid pidev valikute tegemise protsess egoistlike ihade ja Kohandaja poolt soovitatavate isetute tungide vahel. Ajalooliselt on see läbinud kolm suurt faasi:

Iidne hõimuteadvus: Inimene identifitseeris end hõimu osana, teised inimesed väljaspool hõimu olid asjad ja teadvust juhiti väljastpoolt (jumalad müütides).

Kristlus ja kiriku roll: Rudolf Steineri järgi istutas Kristus inimkonda vaba Mina-teadvuse ja isiksuse võime, et inimene ei sõltuks enam grupihingest (hõimust). Seda protsessi võimendas ajalooliselt rooma-katoliku kirik, mis keelas sugulusabielud, lõhkus oma dogmadega vanad hõimuühendused (veresidemed) ning juurutas perekondliku elamisviisi, luues niiviisi pinnase iseseisva indiviidi arenguks.

Isiksuse esiletõus: Individuaalsuse ärkamise tunnuseks sai kunstnike (nt Albrecht Dürer, 15. sajand) tava allkirjastada oma maalid, mis pani aluse autori- ja isikuõigustele. Seda filosoofilist murrangut kroonis Descartes’i poolt 17. sajandil sõnastatud meem: “Ma mõtlen, järelikult olen.”

Valgustusaja areng: Valgustusajastul vabanes inimene lõplikult kiriku ja traditsioonide autoriteedi alt. Mõistus ja teadus tõsteti esikohale, mis andis inimesele täieliku intellektuaalse vabaduse ja isikliku vastutuse. Kuid selle vabaduse varjuküljena hakkas kaduma side vaimse maailmaga, mis sillutas tee äärmuslikule materialismile.

Tänapäeva kriis ja ebaühtlus: Kommunistlik ideoloogia üritas hävitada perekondlikku elamisviisi, kuid see ei õnnestunud. Siiski on Lääne ühiskond atomiseerunud ja materialismi mõjul on egoism kasvanud üle ahnuseks. Praegused maailma konfliktid näitavad, et Maal elab koos eri teadvusetasandeid – agressorite teadvus on jäänud iidsesse hõimuteadvuse aega, kus väljaspool oma gruppi asuva, teise inimese valu ja kaotused ei oma tähendust.

Vaba tahe ja Enesemääramine

Vaba tahte olemus ja psühholoogiline mehhanism: Eric Kerckhofs nimetab vaba tahte kolme põhikriteeriumi: võime valida, kontrollida oma tegusid ja tegutseda põhjendatult. Vaba tahe ilmneb eriti selgelt enesekontrollis – suutlikkuses sõnastada eesmärke, taltsutada vaistlikke impulsse ning tegutseda eesmärgikindlalt.

Arenguline tee vabaduseni: Rudolf Steineri „Vabaduse filosoofias“ on kesksel kohal just isiksusliku vaba tahte saavutamine. See ei ole inimesele automaatselt kaasa antud valmisprodukt, vaid pikaajaline sisemise arengu tee. Vaba tahe teostub moraalses protsessis ning avaldub lõpuks kõrgema eneseteadvuse, enesekontrolli ja ennastjuhtiva tahte seisundina.

Vaba tahte teostumine enne sündi: Michael Newtoni uuringud hingede vahepealsest maailmast näitavad, et inimese vaba tahe ja enesemääramine algavad juba enne füüsilist sündi [Newtoni vaatenurk]. Sügavas hipnoosis kirjeldatud kogemuste põhjal ei sunnita ühtegi hinge kehastuma [Newtoni vaatenurk]. Hing valib tulevase elu stsenariumi, keha, perekonna ja peamised elulised õppetunnid (sh tulevased kriisid) täiesti vabatahtlikult, tuginedes oma vaimsele arenguvajadusele ja karmalisele eneseanalüüsile [Newtoni vaatenurk]. See valik tehakse spetsiaalses “kehade valimise ruumis” teadliku otsusena, kus hing võtab endale täieliku vastutuse eelseisva maise eksami eest [Newtoni vaatenurk].

Vaba tahe kui vaimne ja moraalne valik maapeal: Urantia raamatu järgi on igal isiksusel eneseteadvuslik vaba tahe, kuid selle praktiline rakendamine füüsilises maailmas sõltub otseselt indiviidi teadmistest. See tahe väljendub kõrgeima tarkusena moraalsuses ja otsuste kõlbelisuses. See ilmneb tõe tajumises (vaimsuse tunnetus), soovis teha head (vendluse mõtestamine), sihikindlas koostöös oma sootsiumiga, kosmilises taipamises ning isiksuslikus pühendumises olemasolu tähenduse adumisele ja jumalike väärtuste järgimisele.

Isiksuse kosmilise enesemääramise suveräänsus: Urantia raamatus laieneb enesemääramise mõiste maisest juriidikast ja poliitikast palju sügavamale – hingelisele ja universaalsele tasandile. Universum austab iga mõistusliku olendi isiksuse suveräänsust ja vaimset valikuvabadust. Inimesele on antud võõrandamatu õigus otsustada oma vaimse saatuse üle: kas võtta vastu igavene vaimne evolutsioon või sellest loobuda. Seda madalaima olendi vaba tahet ei saa rikkuda, tühistada ega vaimseteks valikuteks sundida mitte keegi – isegi mitte universumi kõrgeimad valitsejad.

Vabaduse piirid ja vastutus: Nii Steineri filosoofia, Newtoni regressioonid kui ka Urantia ilmutus hoiatavad, et inimese vaba tahe ja enesemääramine ei tähenda õigust rikkuda universaalset kosmilist korda [Newtoni vaatenurk]. Enesemääramine ilma moraalita ja kosmiliste seaduste eiramine muutub pelgaks isekuseks ja anarhiaks (mille drastiliseks näiteks oli Luciferi mäss). Seaduse rikkumine viib universumis alati enesehävituseni, mistõttu tähendab tõeline enesemääramine oma tahte vabatahtlikku ja teadlikku kooskõlastamist Jumala tahtega ja kosmilise harmooniaga.

Sisemine kompass

Moraal

Urantia raamatu järgi on moraali allikaks eneseteadlik arukus – see seisab kõrgemal loomariigist, kuid on siiski täielikult evolutsiooniline nähtus. Inimese moraalne olemus lähtub tema suutlikkusest tungida tähendustesse, mis omakorda tuleneb kõrvutamiskunstist ja otsustusvõimest.

Tahte, mitte mõtlemise akt: Moraalsed või amoraalsed otsused tehakse mina-teadvuses ning moraal on olemuslikult seotud tahte, mitte pelga intellektuaalse mõtlemisega.

Kehaline ja rütmiline kujunemine: Rudolf Steineri andmetel toimub inimese põhiline moraalne kujunemine vahemikus 7.–14. eluaastat, mil moodustub tundekeha (astraalkeha) rütmiline organisatsioon. Kui see protsess läheb valesti, võib see hilisemas elus põhjustada füüsilisi haigusi vereringes ja ainevahetuses.

Areng olelusvõitluses: Sureliku inimese moraalsus ilmneb vältimatus füüsilises olelusvõitluses. Ühiskonna areng muudab eetilise kohandumise vajalikuks ja kõlbelised valikud nõuavad otsustamist intellekti kõrgeimail astmel. Õiglane meel viitab sellele, et inimene on mõistnud universumi moraaliseadust ja selle allikat. Looja tunnetus on vaimse kogemuse eelduseks ning vaimne areng tähendab Temasarnaseks saamist.

Kõlblus

Urantia raamatu järgi on kõlblus see spetsiifiline isiksuse omadus, mis eristab inimest loomast. Vaid isiksusel on võime teada, mida ta teeb, veel enne kui ta seda teeb – ehk vaimne taip ennetab füüsilist kogemust.

Arukuse kunst: Vooruslik käitumine põhineb arukusel ehk suhtelisuse hindamise ja võrdleva kõrvutamise kunstil. Kõlbeline olend suudab oma meeles uurida eesmärki, hinnata selle väärtust, valida tegu ning prognoosida selle kõlbelisust. Ta teab, mida teeb, miks ta seda teeb, kuhu ta läheb ning kuidas ta sinna pääseb.

Vaba tahte ilming: Kõlblust ei saa kunagi ühiskonnas edendada seaduse või välise jõuga, sest see saab lähtuda vaid isiksuse vabast tahtest. Inimene peab oma hinge kaudu ise kontrollima ja juhtima enda käitumist.

Perekond ja religioon: Perekonnaelu on tõelise kõlbluse eelkäija ning teadliku kohusetruuduse esivanem. Religioon toimib kõlbluse alalhoidjana ja ühiskonna stabiliseerijana, kuid selle väliseid avaldumisi mõjutab tugevalt inimühiskonna enda eetiline tase. Mida kõrgemat tüüpi on religioon, seda enam edendab ta ühiskonna eetilist kultuuri. Hinge ellujäämine universumis sõltub otseselt tema suhtest kõlblustundega – eneseteostuse vaimsustumisel on igavikuline ellujäämisväärtus.

Südametunnistus

Südametunnistus on inimlik ja puhtpsüühiline reaktsioon, mis manitseb meid õigesti toimima. Kuigi seda ei tohi põlata, ei ole see automaatselt hinge kostev eksimatu Jumala hääl (või Urantia mõistes Kohandaja hääl). Kohandaja püüa inimesele näidata, mis on tegelikult universaalselt õige, kuid südametunnistus väljendab kõigest inimese enda arvates ideaalset reageerimisviisi. See on iga eksistentsietapi kommete, moraalse ja eetilise sisu kokkuvõte, mis peab võtma õppust kogemustest ja kasutama mõistuse abi.

Sünnilugu ja teadvuse eraldumine: Rudolf Steineri järgi hakkas südametunnistus ajalooliselt arenema siis, kui inimeses asendus matriarhaalne veresideme impulss ja iidne pilditeadvus närvi-impulssidel põhineva abstraktse mõttemaailmaga (patriarhaat). See toimus paralleelselt teadvuse täieliku eraldumisega vaimumaailmast (mida müütides kirjeldatakse kui pagendust Paradiisist).

Kasvamine läbi tegude: Südametunnistus sünnib heateost ja kasvab moraalsete tahteaktide soojusest. Häbitunne on seejuures Mina-teadvuse esmane reaktsioon negatiivsele teole. Südametunnistust ei teki ega arene, kui inimene oma sisetunnet järjepidevalt ignoreerib, valetab või teeb kurja.

Ajalooline õppetund: Ajaloo jooksul on südametunnistuse mõiste muutunud. Vaarao Amenhotep ülendas selle kõrgeimaks kohtumõistjaks õige ja väära üle. Stoikude üleskutse liikuda „looduse ja südametunnistuse poole” võtsid omaks roomlased, kes loomupäraste seadusetundjatena tundsid just seetõttu ristiusus ära Jumala seadused. Kristus asetas peamise rõhu iseloomu sisemisele kasvatamisele, mitte välistele reeglitele.

Tänapäeva kriis: amoraalsus ja ühiskonna jätkusuutlikkus

Inimene on moraalne, kui ta kuulab oma südametunnistust, järgib seda ja soovib teha teistele head. Ühiskond on jätkusuutlik, kui inimesed suudavad üksteist kuulata, otsida kompromisse ning arvestada üksteise vajadustega.

Manipuleeritavus ja atomiseerumine: Kui inimene lähtub oma tegevuses vaid välistest impulssidest (meedia, ühiskondlik surve, hirm), muutub ta manipuleeritavaks. Kui selliste inimeste osakaal ühiskonnas kasvab, kaotab riik ja kultuur oma jätkusuutlikkuse.

Egoismi tagajärjed: Moraalse orienteerumisvõime puudumine väljendub tänapäeval sageli äärmuslikus tundlikkuses ja haavatavuses – kõike tuntakse isiklikult enese kohta öelduna, kuid ei osata endaga terviklikult suhestuda. Ebamoraalsed, egoistlikud inimesed taotlevad parimal juhul elult vaid naudinguid ja ajavad taga omakasu. Halvemal juhul saavad neist kurjategijad, kes tahavad muuta teiste elu maapealseks põrguks.

Kosmiline hoiatus: Rudolf Steiner hoiatab oma loengutes (91-13), et kui inimkonna varasemad suured arenguperioodid lõppesid suurte looduskatastroofidega (tule- ja veekatastroofid, nagu Atlantise hukk), siis käesolevale viiendale kultuuriajastule ähvardab lõpu teha inimeste endi amoraalsus, vaimne pimedus ja piiritu egoism.

Armastus

Soov teha head: Urantia raamatu järgi on armastuse tuumaks isiksuste vastastikne lugupidamine ja siiras, isetu soov teha teisele head. See pole pelk tunne, vaid isiksuse mõistuse, tundegamma ja tahte kooskõlastatud ning arukas tegevus, mis on joondatud talle antud vaimse annetusega.

Kolgata sündmus ja vabadus: Rudolf Steineri järgi määrab pärast Kolgata müsteeriumi kogu Maa olemuse just armastus. Kristuse ohverduse tulemiks oli inimesele individuaalse isiksuse annetamine ning eesmärgiks armastuse jõu teadvustamine.

Ülemaailmne vastutus: Armastus ei pärine sellest maailmast; see on jõud, mida saavad eksistentsi valada vaid vabad inimesed. Tõeline vastutus looduse, elava maa ja ühiskonna eest saab sündida vaid läbi kõikehõlmava armastuse arendamise selle vastu, kes me oleme ja kelleks võime saada.

Kurjus

Teadvuse varjukülg: Loomne olend ei teosta kurjust, cuz tal puudub isiksuslik eneseteadvus. Kurjuse, pahe ja patu potentsiaal saabub koos vaba valiku jumaliku annetamisega. Pahe võib olla materiaalse maailma loomulik osa, kuid kurjus sünnib teadlikust, sihikindlas ja mässulisest hoiakust.

Vastuhaku tagajärg (Urantia): Kurjus on Looja armastuse ja universumi seaduste tahtlik, jätkuv tagasilükkamine. Patuga täielik samastumine viib lõpuks vältimatu enesehävituseni – kurjusele andunud isiksus kustutatakse pärast universaalse õigusemõistmise lõppu kosmilises mõttes täielikult olematuks.

Arengupeetusega olendid (Steiner): Steineri järgi võimendavad kurjust vaimsed olendid (nt lutsiferlikud ja ahrimanlikud jõud), kes on jäänud oma kosmilises arengus seisma ja vaevlevad arengupeetuses. Kurjus levib sotsiaalsfääris ning südametunnistuseta tegude mõju ilmneb inimesele enesele arengupuudena alles järgmises kehastumises.

Maa kool ja keha mõju (Newton): Michael Newton selgitab kurjust ja vägivalda maise, põlvest põlve edasi antava õpitud käitumisena, keha ajukeemia kõrvalekalletena või noore, ebaküpse hinge võimetusena hallata füüsilise keha ego mentaalset erutust. Hinged ei kehastu täiuslikena, vaid tulevad Maale õppima ja oma puudustega tegelema. Kui hing valib inimese, kelle emotsionaalne temperament kaldub vaenulikkusele ja isekusele, võib sellest sündida seesmine konflikt, mis väljendub kurjusena.

Mõttekohandaja

Olemus ja missioon: Urantia raamatu järgi on Mõttekohandaja vahetu osake Loojast – jumalik mõte, mis annetatakse kõlbelisele isiksusele. Visa missioon on ülendada surelikku meelt ja tõsta surematu hing vaimu tasandile. See jumalik fragment on täiesti kurt pahele ja võimetu patustama.

Koostöö ja palveldamine: Mõttekohandajad valivad inimesi, kes ilmutavad palveldamissoovi, vaimset taju ning võimet eristada head halvast. Koostööd soodustab vendlus – isetu armastus ja hoolekanne oma kaaslaste vastu. Palveldamine on akt, millega aineline meel soostub Mõttekohandaja juhatusel astuma ühendusse oma Loojaga.

Vaimne juhtimine läbi eluetappide: Mõttekohandaja siseneb lapse meeleruumi tavaliselt viiendal või kuuendal eluaastal, mil tehakse esimene moraalne otsus. Sõltuvalt vaimsest edenemisest ja kogemusest toimivad Mõttekohandaja inimese meeles mõttemuutjatena, mõttekohandajatena või mõttejuhtijatena. Teda huvitavad igapäevaelu üksikasjad vaid niivõrd, kuivõrd need mõjutavad inimese elutähtsaid vaimseid otsuseid ning otsustavad hinge igavese ellujäämise.

Meelemürgid ja keha hoidmine: Mõttekohandaja jääb inimesega igas haiguses, mis mõtlemisvõimet täielikult ei hävita. Ent keha tahtlik rüvetamine on selle Jumala kingi kesta saastamine. Nii füüsilised mürgid kui ka emotsionaalsed meelemürgid – hirm, viha, kadedus, armukadedus, kahtlustamine ja sallimatus – raskendavad Mõttekohandaja pingutusi ja takistavad hinge vaimset arengut.

Kosmiline salvestus ja igavik: Mõttekohandaja teeb inimese vaimsetest tegudest reaalse salvestuse. Pärast surma antakse selle põhjal õiglane hinnang, kas isiksus ja tema surematu morontia-hing saavad jätkata oma vaimset evolutsioon universumi järgmistes sfäärides või kuulub indiviid teadliku ja kahetsematu kurjuse tõttu kosmilisele kustutamisele.

Igapäevase vaimse treeningu kaart

Esimese taseme harjutused (Hinge ja meele äratamiseks)

Kujutlusvõime treening (Iga päev): Vali iga päev üks objekt või nähtus, mida sa füüsiliselt jälgid, ning püüa oma kujutlusvõimes tungida selle nähtamatu olemuse ja tekkelooni.
Hingeruumi audit (Kord nädalas): Püsi korraks sissepoole ja tunne teadlikult, mis toimub sinu hinges – millised emotsioonid seal voolavad ja millised on su tegelikud motiivid.
Täielik pühendumine (Kord kuus): Vali üks tegevus või eesmärk ning vala kogu oma hing, fookus ja armastus sellesse, mida sa otsustad teha.

Teise taseme harjutused (Sotsiaalse ja materiaalse vabaduse saavutamiseks)

Ostlemise filter: Osteldes peatu hetkeks enne kassa juurde minekut. Tungi läbi oma tegelikust motiivist – kas see ost tuleneb keha hetkelisest isust, välisest manipulatsioonist või on sel reaalne väärtus su arengule?
Usalduse ja suhete audit: Tuvasta aeg-ajalt oma tuttavate seast need inimesed, kellele sa oleksid nõus raha laenama ilma juriidilise lepinguta. See näitab su võimet tunda ära teise isiksuse kõlbelist puhtust.
Teadlik vaimne panustamine: Alati, kui sisehääl (vaim) sind liigutab, anna ja aita teisi täie teadvuse ja siirusega. Selle loova aktiga sisestad sa vaimse reaalsuse materiaalsesse maailma.

Inimene

Sisukord