Eesti uus surmakultuur

Enamik maailma surmakultuuridest keskendub juba surnud inimese mälestamisele ja lähedase või olulise inimese kaotuse pärast kurvastamisele.

Eestlased kaotasid nõukogude okupatsiooni ja materialismi võidukäigu ajal oma surmakultuuri, mis tuleks nüüd uuesti luua. Kuna eestlased väärtustavad vabadust (nad lisasid oma riigi nimele laiendi VABARIIK) ja on harjunud nägema tulevikku olevikus (keeles puudub tulevikuvorm), siis peaks meie oma, uus surmakultuur tunnustama inimese enesemääramise õigust ja olema ettenägelik.

Uue surmakultuuri loomise eelduseks on, et inimene ja ühiskond tervikuna teadvustavad elu lõplikkust ning kujundavad oma maailmanägemuse ning sellest tuleneva suhte surmaga. Kui inimene on teadvustanud oma maise elu lõplikkust ja jõudnud järeldusele, et ta on isiklikult vaba ning võib oma elu lõpetada siis kui tema seda tahab, vabaneb ta tulevikuhirmust ja sellest tulenevast stressist (mure iseseisva toimetuleku pärast). Uus surmakultuur pakub inimesele võimalust elada teadlikult, nautida talle antud võimalusi ning teostada ennast vastavalt oma võimalustele ja keskkonnast tulenevatele oludele.

Kui inimese maailmanägemuse järgi jätkub „elu peale elu“ ja ta tunnustab universumi vaimse olemuse olemasolu, siis peab ta järele mõtlema ja teadvustama oma senise elu jooksul tehtut ning hindama selle mõju teistele ja elukeskkonnale. Paljud religioossed õpetused rõhutavad, et universumi alusprintsiip on ARMASTUS ehk soov teha teisele head! See tundub tõesti olevat nii, sest kui maailma alusprintsiibiks oleks kurjus (egoism ja ahnus), siis oleks see juba ammu enese hävitanud.

Kui inimene süveneb oma senise elu jooksul korda saadetusse ning avastab, et tema teod on kantuna kurjusest ning need on kahjustanud teisi, siis on tal veel oma eluajal võimalus tehtut vastavalt võimalustele heastada või vähemalt puhtast südamest kahetseda ja andestust paluda. Veelgi olulisem on andestada nendele inimestele, kelle poolt toimepandud teod on temas põhjustanud viha ja kättemaksuiha. Vabanemine kõigest negatiivsest, mis piinab inimese hinge, paneb aluse positiivsele tulevikunägemusele ja hingelisele rahulolule.  

Miks see kõik on oluline. Üks võimalik seletus lähtub vaimse maailma olemusest. Nimelt pole seal materiaalsel varal ning sellest tulenevatel suhetel mingit tähtsust. Oluline on vaid see, mis tekib vaimsete olendite omavahelisest suhtlusest. Kui need lähtuvad soovist teha head, siis on avatud tee edasistele arengutele läbi uute kehastumiste ning kui suhtluse eesmärgiks on teiste alistamine ja omakasu saamine, siis on tee edasi ilmselt suletud.

Protseduurilised reeglid

Järgnev on tegevuskava, kuidas on korraldatud „väärika lahkumise“ protseduur, mida pakub MTÜ Kodanik:

  1. Inimene, kes on jõudnud järeldusele, et tema elu võimalused on ammendumas füüsilise keha haigestumise või vaimsete võimete ammendumise tõttu, langetab otsuse lõpetada oma elutee siis, kui tema peab seda vajalikuks.
  2. Hingelise rahulolu saavutamiseks teeb ta testamendi, millega määrab temast järele jääva materiaalse vara edasise kasutusviisi ja omandisuhte. Kuna testament peaks olema notariaalselt kinnitatud, siis vormistab ta notari juures ka oma tahteavalduse, ise lõpetada oma elu enesele sobival hetkel.
  3. Märkus: kui inimene on juba vanadekodus või hospiitsis, kuid enesest täiesti teadlik (s.t ei ole dementne vms seisundis) ja suudab iseseisvalt langetada otsuseid, siis langeb notariaalselt kinnitatud tahteavalduse nõue ära.
  4. Eestlase olemusele oleks kohane kohtuda kõigi lähedaste inimestega, teavitada neid oma otsusest, lahendada kõik sõlme läinud suhted ning vastastikku andestada teod, mis põhjustasid teisele osapoolele kahju ja/või negatiivseid emotsioone.
  5. Ühenduse võtmine MTÜ esindajaga ja selle teavitamine oma soovist kasutada „väärika lahkumise“ teenust.
  6. Osapoolt poolt kokkulepitud ajal toimub vestlus psühholoogilise nõustajaga ning toimub ühisarutelu teemal, kas inimene tõepoolest tahab kasutada oma võõrandamatut „õigust surra“.
  7. Kui vestluse tulemina jõutakse järeldusele, et inimene on tõepoolest jõudnud oma elutee lõpuni ning soovib kasutada MTÜ poolt pakutavat teenust, siis sõlmitakse leping, määratakse teenuse osutamise aeg ja koht ning osapoolte kohustused selle raames.
  8. Teenuse eest tuleb tasuda enne selle osutamist MTÜ arvele või kanda vastav summa ettemaksu kontole. Kui isik teenuse osutamise hetkel mõtleb ümber ja loobub sellest, siis tagastatakse talle pool sellest summast.
  9. Toimub teine vestlus psühholoogilise nõustajaga, mille käigus teenuse ostjaga arutatakse veelkord läbi, kas ta ikka on valmis kasutama oma võõrandamatut enesemääramise õigust. Kui inimene kinnitab oma soovi, siis lepitakse kokku teenuse osutamise aeg ja koht. Antud vestlus salvestatakse videona.
  10. Kokkulepitud ajal saabub lepinguga määratud kohta MTÜ meeskond teenuse pakkumiseks. Enne teenuse osutamist küsitakse veelkord, kas inimene soovib rakendada enda võõrandamatut õigust ja kui ta jääb oma soovi juurde, siis täidetakse tema soov.
  11. Vastavalt „Surma põhjuse tuvastamise seaduses“ sätestatule toimub inimese surma fakti tuvastamine ning vastavalt lepingus sätestatule korraldatakse tema surnukeha äraviimine ja edasine menetlemine.