Sotsiaalne turumajandus
Sotsiaalse turumajanduse keskkond sõltub sellest, milline osa ühiskonnast selle arengut veab.
Ordoliberalismi tunnuseks on, et riigi majanduskeskkonda kujundab seaduste kehtestamise kaudu valitsusvõimu kandjad. Seda ideoloogiat teostas näiteks Saksa valitsus peale II maailmasõda.
Sotsiaal-liberalismi tunnuseks on, et majanduskeskkonna kujundamise initsiatiiv on ettevõtjatel ning riigivõimu kandjate sekkumine majanduse arengutesse piirdub vaid keealtud tegevuste määratlemisega. Seda ideoloogiat ilmestab suurepäraselt Henry Fordi tegevus Ameerika Ühenriikides.
Anarho-individualismi ja mutualismi kandvaks jõuks on iseseisvad ettevõtjad, kes vastastikkuse kasu põhimõttel teevad koostööd partnerluse põhimõttel või koonduvad ühistutesse, et saavutada mastaabiefekti turul, kus domineerivad suurettevõtted. See tähendab, et nad juhivad ennast ise ja kannavad ise tehtud otsuste tagajärgede mõju.
Sotsiaalse turumajanduse edu sõltub nii turukorraldusest kui ka rahasüsteemist, selle tõeline mõju ilmneb siis, kui kasutusele võetakse kaduraha süsteem.
Panu Kalmi. Ühistu kui ettevõtlusvormi kadumine majandusõpikutest.
See Panu Kalmi raamat on uurimistöö teemal, kuidas aastatel 1905-2005 muutus majandusõpikute sisu.
Kui nimetatud perioodi algul selgitati ühistulist ettevõtlusvormi (mis sisuliselt on kollektiivse eneseabi vorm) kõrvuti teiste, valdavalt kapitali huve esindavate ja rikkust koondavate ettevõtlusvormidega, siis sajandi teisel poolele kadus ühistuline ettevõtlusvorm majandusõpikutest täielikult nii Lääne-Auroopas, Ameerikas, Soomes ja ka Eestis.
Panu Kalmi on Vaasa ülikooli professor, tema erialaks on finantsvaldkonna kirjandus ja haridus.
Henry Ford. Minu elu ja töö
Henry Ford oli isik, kelle kustumatu huvi tehnika vastu ja julgetest katsetustest väikeses garaažis sündis kaasaegne autotööstus. Tema isiksuses peitus ühekorraga nii leiutaja kui ka ärimees, kapitalistlik kasuahnus kui ka sotsiaalselt tundlikkus, ta oli hea inimeste tundja, võimekas propagandist ja julge innovaator.
Tema poolt asutatud Ford Motor Company’st sai ülemaailmse haardega suurettevõte, mis oli võimeline tootma sisepõlemismootoriga autosid ennenägematult odavalt. Edu aluseks oli standardiseerimise, tööjaotuse ja monteerimisliini kasutuselevõtt. Tootmiskulude alandamiseks rajas ta auto-osade tootmiseks tehase põllumajanduspiirkonda, et pakkuda tööd inimestele talvel, kui põllul polnud midagi teha.
Tänu autode masstootmisele tekkis vajadus autoteede, remonditöökodade ja atraktiivsete sihtkohtade järel, kuhu sõitmiseks oli vaja autot!
Ta alandas tööaja 8-le tunnile, tõstis töötasu 5. dollarile tunnis ning hakkas jagama töötajatele osa kasumist. Nii tekkis töötajatel ostujõud autode ostmiseks ja vaba aeg, et autoga kuhugi sõita pannes sellega aluse kaasaegsele eluviisile.
Ta rajas oma töötajate koolitamiseks kutsekooli, ravimiseks oma haigla jne.
Karl Kidar. Vestlus ühistegevusest
Ühistu ehk kooperatiiv on kollektiivse eneseabi vorm!
See raamat oli kasutusel kooliõpikuna 1930-ndate aastate Eesti koolides ning selles selgitati, kuidas asutada ja hallata õpilasühistut ning mis on selle mõte.
Raamatus antakse põhjalik selgitus, kuidas ja miks see tekkis 19. sajandi industriaalsete revolutsioonide keerises. Siit selgub, et kui kooperatiivne kaubandus sündis Rochdale pioneeride eestvõttel Inglismaal, siis ühistuline põllumajandus sündis hoopiski Taanis ja hoiu-laenuühistud Saksamaal. Eestis pandi aga alus vastastikuse kindlustuse ühingutele, mis Eesti taasiseseisvumise järel oli kakskümend aastat seadusega keelatud!
Raamat annab lihtsas keeles ja kergesti mõistetavas vormis ülevaate, miks on hea asutada ühistu, kuidas hallata selles inimestevahelisi probleeme ning säilitada kontroll raharingluse üle.
Raamatust leiab ka peatüki, milles selgitatakse, milline oleks selle loomulik tervik igapäevaelus ja vaimne arusaam inimmeeles.
