Elu peale elu

Elu surma ja taassünni vahel

Eelnevat osa selgitab ja illustreerib see, kuidas kirjeldab antroposoofiline vaimuteadus seda, mis sünnib surma ja taassünni vahepealsel ajal.

Inimese surm tähendab tema isiksusliku olemuse ja hinge lahkumist, s.t füüsilise keha hülgamist ja selle jätmist materiaalse maailma hajutavasse keskkonda. See lahkuv osa on moodustatud nn peenmateeriast, mis hajub ruumis, mis esmalt ulatub Kuu trajektoorini ning üleminekul järgmistesse sfääridesse hajub sfääridesse (järgnevalt nimetame neid ringideks), mis Maa peal vaadates moodustuvad järgmiste planeetide trajektooridest. Isiksus on selles keskkonnas passiivses olekus, s.t ta ise ei saa midagi ette võtta, vaid peab leppima sellega, mida talle näidatakse ja nähtu läbi õpetatakse. Esimest kolme (või nelja) sfääri ühtekokku nimetatakse kama-loka’ks ja nendes kogetu sõltub inimese sisemisest olemusest ja suhetest teiste isiksustega. Sellest väljumisel avaneb inimese jaoks juba välis-universum, mis pakub talle uusi teadmisi.

Esimeses ringis jõuab isiksus keskkonda, mida võiks kirjeldada holograafilise sfäärina, mille keskel ta nüüd on. See sfäär on moodustunud seni tema sisemisest olemusest, s.t kõigest mida ta oma elu jooksul on korda saatnud või plaaninud teha. Süvenedes nendesse, saab ta tajuda oma tegude tähendusi sellisena, nagu nad tegelikult olid – s.t kõike seda head ning halba, mida see sündmus tekitas temas eneses ja teistes inimestes. India religioossete õpetuste järgi moodustub sellest inimese karma, s.t ta kogeb järgmises elus kõike seda, mida ta möödunud elus teistele tegi. Antroposoofia taas väidab, et järgmises kehastuse kohtub isiksus sellega, millele ta oma eelmises kehastuse pani aluse ja lükkas liikvele. 

Teises ringis toimuv sõltub inimese maise elu kõlbelisusest ja moraalsusest.

Amoraalne isik ei saa siseneda sellesse ega ka järgmistesse sfääridesse, mistõttu tema egoistlik olemus jääbki üksi oma sisemaailmaga ning ta läbib oma surmajärgse elu erakuna – vaimumaailmas ilmneb see fenomenina, milles tema pilvelaadne vaimukeha peegeldab tagasi kogu valguse ja selles sisalduvad nägemused. Kuna ta ei saa oma kehastumises toimunule tagasisidet ning kaotab ka õiguse omandada uusi teadmisi, siis oma uues kehastumises maailma, mis on vahepeal palju edasi arenenud, sünnib ta arengupuudega. Eriti tugev arengupuue tabab neid isikuid, kes oma maise elu täitsid valede ja pettustega. 

Moraalset elu elanud inimene kohtub oma maisest elust lahkunud esivanemate ja sõpradega nägemuse kujul – me tunneme end selles keskkonnas teisega ühtsena, kuid tajume täpselt seda, mis Maa peal juhtus ja milline see suhe seal oli.

Kolmandas ringis toimuv sõltub inimese suhtumisest vaimsesse maailma. Kui ta keeldus selle olemasolu tunnistamast ja tal puudusid religioossed tunded Maal, siis jääb ta taas eraku seisundisse. Kui inimene väljendas armastust vaimse maailma suhtes, siis saab ta selles sfääris tajuda Jumalikku armastust. Inimese religioossus ja sallivus määravad tema suhtlusringi, mis võib piirduda sama religiooni järginutega või siis hõlmab see kõiki neid, kellel on sarnane hingeline olemus.

Neljandas ringis toimuva määrab see, kas inimene on teadvustanud Kolgata müsteeriumis toimunut ja Kristuse rolli selles (Kristus on Päikese-vaim, kes annetas inimesele õiguse saada isiksuseks). Kolgata müsteerium ühendab kõik inimesi, kes on oma mõttejõuga võtnud vastu neile pakutava vaimu-annetuse. Kristus on ainus kõrge vaim-olend, kes on kogenud elu ja surma füüsilises kehas ning seeläbi avanud tee füüsilise olendi vaimsele taassünnile.

Järgmiste ringide arengu avab Lucifer, kes läheneb inimesele omast tahtest ja tema poolt pakutu sõltub isiksuse arengutasemest ja tema meelelisest häälestusest. Nendele isikutele, kes vaimumaailma olemasolu ja moraali nõuete järgimise vajadust eitavad või kellel puudub üldse moraalne südametunnistus ja õigusmeel ning on läbinud oma surmajärgse oleku vaimupimeduses, võib pakkuda valgust Lucifer, Ahriman või mõni teine inimarengut pidurdada sooviv vaimolend. Kui isiksus  võtab selle pakkumine vastu, siis paremal juhul tähendab see, et tema järgnevad elud (kuni isiksuse kustutamiseni) on täidetud rikkuse ahnitsemise ja lõbujanuga, halvemal juhul teenib ta aga kurjust, põhjustades õnnetusi, pannes toime kuritegusid või muutes koguni tervete rahvaste elu põrguks.

Loe lisaks Steineri loengut: Kolgata müsteerium

Viiendas ringis kogevad isiksused, kes on edukalt läbinud eelnevad ringid ja saanud oma eelmisest kehastumisest põhjaliku tagasiside, universumi sfääride harmooniat, nende kooskõla ja selle erinevaid toone. See, kui palju ta suudab talle pakutust omaks võtta, sõltub tema vaimse arengu tasemest.

Kuuendas ringis avanevad inimese jaoks universumi loovad jõud. Vastavalt oma võimetele saab ta sealt kaasa võtta seda, mida ta tahab oma järgmises maises kehastuses teostada.

Seitsmendas ringis langeb isiksus une seisundisse, s.t senine pilditeadvus tuhmub. Selles, nn hämaras olekus voogavad Mina vaimukehasse universumi sfääridest lähtuvad jõud, varustades teda uueks kehastumiseks vajalikuga. Selle protsessi käigus hakkab Isiksuse vaimne olemus taas kokku tõmbuma, kuniks ta on valmis taassünniks ja kehastumiseks materiaalsesse ellu.

Inimese taassünd toimub sama tähtkuju alla, mille all ta oma eelmises elus suri. Kuid tema elutee uues kehastuses on mõjutatud eelmises elus toimunust ja surmajärgselt omandatust või selle puudumisest – inimese võlgade konto jääb esimesse ringi. Kui inimene sünnib füüsilise ja/või vaimse arengupuudega, siis tuleb selle põhjuseid otsida eelmises elus toimepandust. Maa elude tsüklist vabanemise eelduseks on mõtted ja tunded ning nende tähtsuse teadvustamine, mis ületavad materiaalset maailma, s.t seotud vaimumaailmaga ja täidetud armastusega (s.t sooviga teha teisele head).

Kui inimene tahab vältida surmajärgset eraklust, siis peab ta enne surma läbi käima elu jooksul tehtu ja hindama selle käigus tekkinud suhete moraalsust, et vajaduse korral need heastada või vähemalt andestust paluda ja ka ise andestada endale osaks saanu. Samuti tasuks hinnata oma suhet vaimse maailmaga ning anda hinnang Kolgata müsteeriumile.