Enamik maailma surmakultuuridest keskendub juba surnud inimese mälestamisele ja lähedase või olulise inimese kaotuse pärast kurvastamisele.
Eestlased kaotasid nõukogude okupatsiooni ja materialismi võidukäigu ajal oma surmakultuuri, mis tuleks nüüd uuesti luua. Kuna eestlased väärtustavad vabadust (nad lisasid oma riigi nimele laiendi VABARIIK) ja on harjunud nägema tulevikku olevikus (keeles puudub tulevikuvorm), siis peaks meie oma, uus surmakultuur tunnustama inimese vaba tahet ja enesemääramise õigust ning olema ettenägelik.
Uue surmakultuuri kujunemise eelduseks on, et inimene ja ühiskond tervikuna teadvustavad elu lõplikkust ning kujundavad oma maailmanägemuse ning sellest tuleneva suhte surmaga. Teadvustades oma maise elu lõplikkust ja jõudes järeldusele, et ma olen isiklikult vaba ning võin oma elu lõpetada siis kui mina seda tahan, vabaneme me tulevikuhirmust ja sellest tulenevast stressist (mure iseseisva toimetuleku pärast). Uus surmakultuur pakub inimesele võimalust elada teadlikult, kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid võimalusi ning teostada ennast vastavalt oma nägemusele ja arvestades keskkonnast tulenevaid piiranguid.
Kui inimese maailmanägemuse järgi jätkub „elu peale elu“ ja ta tunnustab universumi vaimse olemuse olemasolu, siis peab ta hindama ja teadvustama oma senise elu jooksul tehtut, arvestades seejuures tehtu mõju teistele inimestele ja elukeskkonnale. Paljud religioossed õpetused rõhutavad, et universumi alusprintsiip on ARMASTUS ehk soov teha teisele head! See tundub tõesti olevat nii, sest kui maailma alusprintsiibiks oleks kurjus (egoism ja ahnus), siis oleks see maailm juba ammu lõpetanud oma olemasolu.
Kui inimene süveneb oma senise elu jooksul korda saadetusse ning saab teadlikuks sellest, et tema teod on kantuna kurjusest ning need on kahjustanud teisi, siis on tal veel oma eluajal võimalus tehtut vastavalt võimalustele heastada või vähemalt puhtast südamest kahetseda ja andestust paluda. Veelgi olulisem on andestada nendele inimestele, kelle poolt toimepandud teod on temas põhjustanud viha ja kättemaksuiha. Vabanemine kõigest negatiivsest, mis piinab inimese hinge, paneb aluse hingerahule.
Miks see kõik on oluline. Üks võimalik seletus lähtub vaimse maailma olemusest. Nimelt pole seal materiaalsel varal ning sellest tulenevatel suhetel mingit tähtsust. Oluline on vaid see, mis tekib vaimsete olendite omavahelisest suhtlusest. Kui need lähtuvad soovist teha head, siis on avatud tee edasistele arengutele läbi uute kehastumiste ning kui suhtluse eesmärgiks on teiste alistamine ja oma himude rahuldamine kapitali või võimukandja positsiooni läbi, siis on tee edasi ilmselt suletud.
Protseduurilised reeglid
Järgnev on selgitus, kuidas MTÜ Kodanik saab nõustada ja abistada „väärika lahkumise“ protseduuri.
- Inimene, kes on jõudnud järeldusele, et tema elu võimalused on ammendumas vanadusjõuetuse, füüsilise keha haigestumise või vaimsete võimete ammendumise tõttu, langetab otsuse lõpetada oma elutee siis, kui tema peab seda vajalikuks.
- Kui tal on vähegi võimalik, siis peaks ta arutama oma soovi läbi mõne psühholoogi või teise empaatilise inimesega, keda ta usaldab ning kes aitab tal selgusele jõuda, kas tema elu võimalused on tõesti ammendunud.
- Eestlase olemusele oleks kohane kohtuda kõigi lähedaste inimestega, teavitada neid oma otsusest, lahendada kõik sõlme läinud suhted ning vastastikku andestada teod, mis põhjustasid teisele osapoolele kahju ja/või negatiivseid emotsioone. Hingelise rahulolu saavutamiseks tuleks lahendada elu jooksul suhetest tekkinud ja püsima jäänud negatiivseid tunded.
- Koostab testamendi, millega määrab temast järele jääva materiaalse vara edasise kasutusviisi ja omandisuhte. Testament kui inimese tahteavaldus peaks olema kinnitatud tunnistajate poolt või notariaalselt.
- MTÜ Kodanik saab nõustada soovijaid viisidest, kuidas lahkuda väärikalt materiaalsest elust ning abistada oma soovile kindlaks jäänut tema vajaduste rahuldamisel.
- Kuna Karistusseadustiku § 123 ja § 124 sätestavad, et inimese eluohtlikku olukorda asetamise ja eluohtlikus seisundis talle abi andmata jätmise eest võib karistada kuni kolme aastase vangistusega, siis ei saa isiku suitsiidi toimumise ajal samas ruumis ega läheduses olla keegi.
- Vastavalt „Surma põhjuse tuvastamise seaduses“ sätestatule toimub inimese surma fakti tuvastamine ning vastavalt lepingus sätestatule korraldatakse tema surnukeha äraviimine ja edasine menetlemine.