KOHTUMÄÄRUS

 Juhindudes KrMS § 141⁴ lg 1, § 142 lg 1, 2, 5 ja 7 ning KarS § 83 lg 1 ja § 83¹ lg 1, lg 2 p 1, kohus määras:

RESOLUTSIOON

 Arestida süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise tagamiseks 07.2023 Viljandi Maakonnas Põhja-Sakala vallas Köidema külas vallasasja hoiulevõtmise protokolliga ära võetud Paul Tammertile kuuluv seade.

1. Arestida süüteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku MTÜ Kodanik nõudeõigus kontopidaja AS-i LHV Pank vastu. Konto kasutamine on piiratud selliselt, et kontopidaja ei täida konto debiteerimise juhiseid MTÜ Kodanik kontol nr EE187700771001403333 olemasoleva summa 6070,66 euro ulatuses ning sinna edaspidiselt laekuvate rahaliste vahendite summa ulatuses nii, et kogu nõudeõiguse arest ei ulatuks üle 8000 euro.
2. Määrus teha teatavaks Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, prokuröril edastada määrus teadmiseks Paul Tammertile ja MTÜ-le Kodanik.
3. Kohus selgitab, et KrMS § 408 lg 5 järgi jõustub vara arestimise määrus selle tegemisest, mistõttu KrMS § 412 lg 4 alusel pööratakse määrus koheselt täitmisele.

Edasikaebamise kord

KrMS § 387 lg 2 p 1 järgi võib  määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Taotlus ja selle põhjendused

1. Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas 17.08.2023 kohtule taotluse arestida 31.07.2023 kannatanu valdusest ära võetud ja Paul Tammertile kuulunud seade KarS § 83 lg 1 ning KrMS § 142 lg-te 1 ja 1 alusel ning MTÜ Kodanik arvelduskontolt 8000 eurot KarS § 83¹ lg 1 ja KrMS § 142 lg-te 1 ja 2 alusel.
2. Paul Tammertit kahtlustatakse KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema MTÜ Kodanik kaudu pakkus teenust valdkonnas, kus on nõutav tegevusluba. Nimelt sõlmis Paul Tammert kui MTÜ Kodanik esindaja 31.07.2023 kannatanuga lepingu, millega rentis talle suitsiidi abistava seadme. Seadme viis Paul Tammert 31.07.2023 kannatanu koju aadressile …. Kannatanu püüdis seadet kasutada ja ennast tappa, ent seadmes kasutatav gaas sai otsa, mistõttu enesetapp ebaõnnestus. Paul Tammerti ja kannatanu vahel sõlmitud teenuse osutamise leping nägi ette, et suitsiidiseadme rentimise eest maksab kannatanu 3000 eurot. Sellise summa kandis kannatanu 31.07.2023 MTÜ Kodanik arveldusarvele. Paul Tammert, rentides seadet, mille eesmärgiks oli inimese elu lõpetada, osutas olemuslikult tervishoiuteenust, st tegutses valdkonnas, kus on nõutav tegevusluba. Paul Tammertil pole arsti kvalifikatsiooni ega ole talle väljastatud tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks.
3. Kuriteokahtlust kinnitavad vallasasja hoiulevõtmise protokoll, teenuse osutamise leping, MTÜ Kodanik arvelduskonto väljavõte, tunnistaja (kannatanu ema) ütlused, MTÜ Kodanik äriregistri väljavõte ning Paul Tammerti kahtlustatavana antud ütlused.
4. Kuivõrd prokuratuuri hinnangul on kuriteokahtlus Paul Tammerti suhtes põhjendatud, siis saab renditud seadet pidada kuriteo toimepanemise vahendiks KarS § 83 lg 1 mõistes. Kannatanu, …. ja …. (nimed nähtuvad pangakonto väljavõttest) poolt MTÜ-le Kodanik tehtud ülekandeid kogusummas 3000+1500+3500=8000 eurot saab pidada tahtliku süüteoga saadud varaks KarS § 83¹ lg 1 järgi. Hetkel kogutud tõendite pinnalt on tekkinud kahtlus, et Paul Tammert võib kasutada seda seadet ka edaspidi ja selle abil eelduslikult keelatud majandustegevusega jätkata. Seetõttu on suur tõenäosus, et süüdimõistva lahendi puhul kohaldaks kohus selle seadme konfiskeerimist ja võtaks selle Paul Tammerti valdusest ära, sest selle talle jätmine kahjustaks õiguskorda (RKKK 3-1-1-83-14, p 18.1). Sel juhul ka vara, mille Tammert enda „klientidelt“ sai, kuuluks konfiskeerimisele kui tahtliku süüteoga saadud vara. Seetõttu esineb nii seadme kui 8000 euro suhtes lisaks kuriteokahtlusele ka vara arestimise alus.
5. Ülalkirjeldatud asjaoludel vara arestimine on prokuröri hinnangul proportsionaalne. Masin, millega kahtlustatav aitab inimestel end tappa, ei ole midagi sellist, mida ta igapäevaelus vajaks ja millest ilmajäämine tema tegutsemist ülemääraselt kahjustaks. Samuti ei ole seda MTÜ Kodanik kontolt arestitav 8000 eurot. Paul Tammert on enda ütluste kohaselt pensionär, mis tähendab, et igakuine regulaarne sissetulek on tal olemas ning võimaliku ebaseadusliku majandustegevuse tulemusel saadu arestimine ei ole kahtlustatava igapäevase toimetuleku suhtes ebaproportsionaalne meede. 

Kohtu seisukoht

6. KrMS § 141⁴ lg 1 kohaselt konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi või varalise karistuse tagamiseks võib vara arestida KrMS §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KrMS § 142 lg 2 näeb ette, et vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.
7. Riigikohus on selgitanud, et sarnaselt tõkenditega riivatakse ka vara arestimise kui muu kriminaalmenetlust tagava vahendiga oluliselt isiku põhiõigusi. Järelikult peab vara arestimise määrusest alati nähtuma üheselt ja selgelt põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo tunnustega teo (RKKK 20.02.2012, 3-1-1-1-12, p 9).
8. Esitatud taotluse ja kriminaalasja tuumküsimuseks on, kas rahalise vastusoorituse eest enesetapu tegemiseks loodud gaasi manustamise põhimõttel toimiva seadeldise välja rentimine on käsitatav kuriteona.
9. Põhiseaduse § 16 kohaselt igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Keelatud ega karistatav ei ole enesetapp – § 16 ei kohusta inimest elama. Nimetatu ei tähenda siiski, et riigil on õigus või inimese privaatautonoomiast tulenevalt suisa kohustus jääda enesetappude teemal passiivseks. Õiguskirjanduses on välja toodud EIÕK seisukohad selles küsimuses järgmiselt. Riigil on siiski õigus sekkuda, kaitsmaks inimese elu inimese enda eest: § 20 lg 2 p 5 kohaselt võib vaimuhaigelt võtta vabaduse, kui ta on endale ohtlik. Samuti on vanglavõimudel kohustus astuda oma pädevuse piires mõistlikke samme kaitsmaks suitsidaalsete kalduvustega kinnipeetava elu, kui võimudele on teada või peaks teada olema, et tema elu on tegelikus ja vahetus ohus (EIKo 27229/95, Keenan vs. Ühendkuningriik, 03.04.2001 ning EIKo 49790/99, Trubnikov vs. Venemaa, 05.07.2005; vaimuhaige enesetapu kohta haiglas vt EIKo 78103/14, Fernandes de Oliveira vs. Portugal, 31.01.2019 ning EIKo 1967/14, Hiller vs. Austria, 22.11.2016). Ka tuleb positiivseid ennetusabinõusid rakendada psüühiliste probleemidega ajateenija enesetapu vältimiseks sõjaväes (EIKo 28809/05, Lütfi Demirci jt vs. Türgi, 02.03.2010) (PS kommentaarid § 16 komm 30). 
10. Tavapäraselt soovivad inimesed elada. Suitsiid (või selle katse) on kõrvalekalle normist. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis RHK-10 on selle kohta alampeatükk: X60-X84 tahtlik enesekahjustus. Tahtlik enesekahjustus võib kaasneda meeleoluhäiretega (nt depressioon). Tegemist on seisundiga, mida vähemalt püütakse ravida ja kui patsient ei ole sellega nõus, võidakse taotleda kohtult tahtest olenematut ravi (psühhiaatrilise abi seaduse § 11). On võimalik, et suitsiidisoov oli haiguse tagajärg ning ravi saanuna see möödub.
11. Asjaoludest nähtuvalt ei sõlmi Paul Tammert lepingut mitte kõigi soovijatega. Oma 24.03.2023. a kirjas Riigiprokuratuurile kirjutab ta, et teenust hakatakse osutama vaid neile, kes seda ise täie teadlikkuse juures tahavad. Seega võtab Paul Tammert enda kanda otsustuse, kas temalt teenust saada sooviv isik on täie teadlikkuse juures, st vaimselt terve. Selliste küsimuste otsustamine eeldab Eesti tingimustes 6 aasta pikkust üldarsti õpet ja Tartu Ülikooli veebilehel avaldatu kohaselt 4 aasta pikkuse psühhiaatria residentuuri läbimist. Paul Tammert mistahes meditsiinilist haridust ei oma ning seega ei ole ta võimeline andma hinnangut, kas inimese soov end ära tappa võiks olla tingitud haiguslikust seisundist.
12. Tervishoiuteenuse definitsioon on määratletud tervishoiuteenuse korraldamise seaduse edaspidi (TTKS) § 2 lg 1 tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Sotsiaalministri 10.01.2002. a määruse nr 13 „Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine“ § 1 kohaselt tervishoiuteenuste loeteluna käsitletakse järgmisi tervishoiuteenuseid: 1) Rahvusvahelises haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud haiguste diagnoosimise ja ravimisega seotud tervishoiuteenused. 2) Põhjamaade Meditsiinistatistika Komitee kirurgiliste protseduuride klassifikatsioonis loetletud kirurgilised protseduurid. Antud juhul on asjakohane p 1, st RHK-10 loetletud haiguste diagnoosimise ja ravimisega seonduv.
13. Eesti keeles ja TTKS-s kasutusel olev sõna „ravi“ omab tervise paremaks muutmise tähendust ja on seega kitsam kui sõna „meditsiin“. Ometi viibivad haiglates ka surijad, kelle ravi on arstide konsiiliumi otsusega lõpetatud. Surmahaige patsiendi aktiiv- ja elushoidva ravi lõpetamist on nimetatud ka passiivseks eutanaasiaks.[1] On ilmselt väljaspool kahtlust, et ka selline haiglas toimuv ravi lõpetav tegevus on TTKS mõjualas.
14. Kohane on võrdlus ilukirurgiaga – ka see tegevus ei mahuks tervishoiuteenuse alla juhul, kui mõistet käsitada kitsalt. Siinjuures on märkimisväärne, et riikides kus eutanaasia on lubatud, märgitakse seda ja ilukirurgiat ühe ja sama RHK-10 koodiga Z41[2] – tervise taastamisest erineva eesmärgiga menetluse
15. Seega ei saa tervishoiuteenust käsitada vaid läbi tegevust käivitava põhjuse – ravi eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Kui tegevus omab meditsiiniprotseduurile omaseid tunnuseid, võib see olla käsitatav tervishoiuteenuse osutamisena. Gaasi kasutamine inimkeha mõjutamiseks on ravivõte ning kasutatav anesteesias, endoskoopilistes protseduurides, baroterraapias ja hapnikravina.
16. Seejuures ei oma tähendust, et Paul Tammert ei vajutanud oma seadeldise nuppu ise, vaid seda tegi teenuse ostnud isik. Paul Tammert tegi seadeldise kasutamise inimesele võimalikuks. Näitena võib tuua, et apteekrid teevad inimesele medikamentide kasutamise võimalikuks. TTKS § 1 lg 2³ alusel kohaldatakse TTKS-i sätteid proviisori ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel. TTKS § 3 lg 4 kohaselt on tervishoiutöötajaks proviisor ja farmatseut, kes osutavad apteegiteenust ravimiseaduse tähenduses ning on registreeritud Terviseameti proviisorite ja farmatseutide riiklikus registris.
17. Kohtu hinnangul tegeles Paul Tammert tervishoiuteenusega eriarstiabi vormis, kuivõrd ta hindas endalt elu võtva inimese vaimset seisundit ning tegi võimalikuks inimorganismi toimimist oluliselt mõjutava gaasi kasutamise. See on TTKS § 40 kohaselt käsitatav tegevusloa kohustusega tegevusena.
18. Eelnevale käsitlusele võib olla tugevaid vastuväiteid. KrMS §-st 6 tuleneva in dubio pro duriore põhimõte nõuab siinkohal menetlemise jätkamist. Inimese elu ja surm on  tuumküsimused, mis peavad olema karistusõiguse kaitsealas.
19. Kohtule esitatud tõendite kohaselt võttis Paul Tammert enda osutatava teenuse eest klientidelt raha kokku vähemalt 8000 eurot. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 3 lg 1 kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. MsüS § 4 kohaselt  tegevusalal majandustegevuse täielik keelamine või selle lubamine üksnes tegevusloa alusel sätestatakse seadusega olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel. Majandustegevuse vabadust piiratakse MsüS  -s 6 nimetatud majandustegevuse nõuetega, sealhulgas MsüS-s sätestatud teatamiskohustusega avalikust huvist tuleneval põhjusel. Tulenevalt  MsüS § 16 lg 1 ja 2 peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus). Tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused.
20. Kohtu ette toodud asjaolud on küllaldased jaatamaks KarS § 372 lg 2 p 3 kohase kuriteokahtluse olemasolu.
21. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Suitsiidi abistavat seadet, mida Paul Tammert enda keelatud majandustegevuses kasutab, saab kohtu hinnangul pidada kuriteo toimepanemise vahendiks KarS § 83 lg 1 järgi. Kuivõrd Paul Tammerti tegevus ongi suunatud sellele, et inimesed sooritaksid seda seadet kasutades enesetapu, siis ilma selle seadmeta ei oleks tema majandustegevus ka võimalik.
22. Kohtu hinnangul on arvestatavalt suur võimalus, et seadme arestimata jätmise korral võib Paul Tammert oma tegevust jätkata. Esiteks viitavad sellele kannatanu ema ütlused: „Paul kirjutas /kannatanu nimi/ kogu aeg, ei andnud järgi, tahtis, et /kannatanu nimi/ teeks enesetapu või raha saada“. Ka näitab kahtlustatava senine käitumine – enne teenuse osutamist ajakirjandusse pöördumine ja erinevatele õigusasutustele kirjade saatmine, et ta on võtnud inimestele abistatud enesetapu võimaldamise oma missiooniks.
23. Kriminaalasja avalikuks tulemise järel on teema leidnud ühiskonnas laia vastukaja. Ühine arusaam näikse olevat selles, et valitseb õiguslik ebaselgus. Ühelt poolt on kaalul inimelud, teisalt ettevõtlusvabadus. Kohus teeb kahtlusteta selles menetlusstaadiumis otsustuse ettevõtlusvabaduse kahjuks.
24. Viimane eeldus süüteo toimepanemise vahendi hilisemaks konfiskeerimiseks on see, et tegemist peab olema kuriteo toime pannud isikule kuuluva varaga. Kuigi seade võeti ära kannatanu juurest, ei ole kohtu hinnangul kahtlust selles, et seade kuulub kahtlustatavale. Paul Tammert on see, kes seadet isikutele rendib, inimeste juurde koju viib ja üles seab. Samuti on põhjust arvata, et kahtlustatav ise ka selle seadme ehitas (05.08.2023 tekstisõnumis kannatanule ütleb Paul Tammert, et „seade võeti ära ja uue ehitamine võtab aega“). Kahtlustatav ise pole kuuluvuse osas midagi vastupidist väitnud.
25. Kohus on seisukohal, et on eeltoodu valguses on igati põhjendatud ning vajalik arestida eelnimetatud seade kui süüteo toimepanemise vahend, et tagada selle hilisem konfiskeerimine.
26. Teiseks on prokurör palunud arestida MTÜ Kodanik pangakontolt süüteoga saadud vara, s.o 8000 eurot. Kuivõrd Paul Tammert kasutas oma tegevuses MTÜ kodanik pangakontot, kuhu laekus võimaliku kuriteoga saadud vara, kaasati prokuratuuri 29.08.2023. a määrusega MTÜ Kodanik menetlusse kolmanda isikuna.
27. KarS § 83¹ lg 1 kohaselt kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 83¹ lg 2 p 1 sätestab, et kohus kohaldab käesoleva paragrahvi lõikeid 1–1² vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt.
28. Prokuröri hinnangul saab kannatanu ja kahe erineva naisterahva poolt MTÜ-le Kodanik tehtud ülekandeid kogusummas 8000 eurot (3000+1500+3500) pidada tahtliku süüteoga saadud varaks KarS § 83¹ lg 1 järgi. Ülekanded on tõendatud toimikus asuva MTÜ Kodanik pangakonto väljavõttega, millelt nähtub, et 05.06.2023 on üks naisterahvas teinud MTÜ-le makse summas 1500 eurot selgitusega arve nr 1. Kriminaalasja materjalide hulgas on ka väljavõte rahvastikuregistrist, mille kohaselt on ta surnud 13. juunil 2023. Veel nähtub pangakontolt, et 31.07.2023 on kannatanu kandnud MTÜ-le 3000 eurot selgitusega raha ning 01.08.2023 on kandnud teine naisterahvas MTÜ-le 3500 eurot selgitusega annetus. Paul Tammert ise on kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et mõlemad naised on temalt teenust ostnud ning mõlemad korrad õnnestusid.
29. Kohtu hinnangul kinnitavad asjas kogutud tõendid kogumis, et eelnimetatud ülekandeid saab pidada tahtliku süüteoga saadud varaks. See tähendab, et on piisav alus arvata, et nimetatud isikud on rahalised vahendid MTÜ kontole üle kandnud selleks, et Paul Tammert neile suitsiidi tegemiseks kasutatavat seadet rendiks.
30. Kuivõrd tegu on kolmanda isiku pangakontoga, on vaja järgmiseks tuvastada, kas kolmas isik on vara omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Käesoleval juhul näitavad tõendid, et kolmas isik MTÜ Kodanik on vara omandanud täielikult toimepanija Paul Tammerti arvel. Paul Tammert osutas teenust, millega pani toime võimaliku kuriteo ning raha selle eest laekus otse MTÜ Kodanik pangakontole.
31. Järgmisena peatub kohus vara arestimise taotluse resolutsiooni sõnastusel. Kohus selgitab, et õiguslikult ei ole võimalik arestida kontol olevat raha. Pangakontol olev raha ei ole asi. Tegemist on kontoomaniku makseteenuse lepingust (võlaõigusseaduse § 709 lg 1) tuleneva nõudeõigusega makseteenuse pakkuja (krediidiasutuse) kui kontopidaja vastu. Nõudeõiguse sisu on anda kontopidajale korraldusi teha kontol oleva rahaga toiminguid. KrMS § 142 lg 2¹ kohaselt seisneb krediidi- või finantseerimisasutuse kontol oleva vara arestimine konto kasutamisele sellise piirangu seadmises, mille ajal ei täida krediidiasutus ega finantseerimisasutus konto debiteerimise juhiseid arestitud vara ulatuses (RKTK 2-18-12600/82 p 15.1).
32. MTÜ Kodanik pangakonto lõppsaldo 08.08.2023 seisuga oli 6070,66 eurot. Kuivõrd kontojääk on väiksem kui arestitavad rahalised vahendid, tuleb arestimist kohaldada selliselt, et arestida kontol olevad rahalised vahendid 6070,66 euro ulatuses ning tulevikus laekuvad rahalised vahendid selliselt, et arestitav summa ei ületaks 8000 eurot.
33. Viimasena peatub kohus arestimise proportsionaalsusel ja vajalikkusel. Kohtu hinnangul on vajalik arvelduskontol olevad rahalised arestida, et kindlustada nende säilimine arvelduskontol kuni võimaliku konfiskeerimisotsustuse tegemiseni ja täitmiseni. Arvelduskontol olev raha on likviidne vahend, mida on võimalik hõlpsasti ära tarvitada, raskendades sellega hilisema konfiskeerimise täitmist või muutes selle võimatuks. Juba praeguseks on selge, et osa kontole jõudnud 8000 eurost on jõutud ära kulutada. Arestimine on ka proportsionaalne, kuivõrd toimub vaid selles ulatuses, mis on käesolevas menetluses juba tuvastatud võimaliku kuriteoga saadud vara summa.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 141⁴ lg 1, § 142 lg 1, 2, 5 ja 7 ning KarS § 83 lg 1 ja § 83¹ lg 1, lg 2 p 1 eeluurimiskohtunik rahuldab esitatud taotluse ning arestib konfiskeerimise tagamiseks:

• süüteo toimepanemise vahendina 31.07.2023 Viljandi Maakonnas Põhja-Sakala vallas Köidema külas vallasasja hoiulevõtmise protokolliga ära võetud Paul Tammertile kuuluva seadme;
• süüteoga saadud varana kolmanda isiku MTÜ Kodanik nõudeõiguse kontopidaja AS-i LHV Pank vastu. Konto kasutamine on piiratud viisil, et kontopidaja ei täida konto debiteerimise juhiseid MTÜ Kodanik kontol nr EE187700771001403333 olemasoleva summa 6070,66 euro ulatuses ning sinna edaspidiselt laekuvate rahaliste vahendite summa ulatuses nii, et kogu nõudeõiguse arest ei ulatuks üle 8000 euro.

/allkirjastatud digitaalselt/

[1] Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond  „Eutanaasia seadustamine Euroopa riikides“ https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/09/Teemaleht-10-Eutanaasia.pdf

[2] Näiteks Belgias on uuritud eutanaasia kasutamise praktikat ning uuringust selgub mh, et eutanaasia puhul kasutatakse RHK-10 koodi Z41. Allikas: Dierickx, S. „Euthanasia practice in Belgium“ 2018. Lk 154 : https://cris.vub.be/ws/portalfiles/portal/71084686/Sigrid_Dierickx.pdf

RHK-10 koodide klassifikaatori kohaselt kasutatakse koodi Z41 nt järgmiste teenuste puhul: juuksesiirdamine, muu plastiline operatsioon kosmeetiliselt vastuvõtmatu välimuse pärast, rituaalne ja tavaümberlõikus, muud tervise taastamisest erineva eesmärgiga menetlused. Allikas: https://rhk.sm.ee/