Paul Tammerti kaitsekõne

Austatud kohtunik Heli Sillaots ja prokurör Kairi Kaldoja, lugupeetud kohalolijad

Seoses mulle: Paul Tammert’ile esitatud süüdistuse ja selle aluseks olnud tegudega soovin selgitada toimunu põhjuseid ja tausta.

Antud teema tõusetus minu jaoks juba palju aastaid tagasi, kui minu vanaema ootas neli aastat (!) oma voodi veerel, toast sisuliselt lahkumata surma ja küsis meilt kõigilt: „Miks Jumal juba mulle juba ei halasta“.

Järgnev kogemus oli minu isa, kes samuti kaotas kontakti reaalsusega ning viibis hoolekandeasutuses, õnneks vaid loetud kuud ning seejärel minu ema, kes ootas kolm aastat (!) Merivälja vanadekodus samuti oma surma. Kuna ema nägemine kadus ja umbes poole aasta järel kadus tal ka huvi kuulata raadiot ja olla kontaktis ümbritseva maailmaga, siis esitas ta mulle igal külastusel ühe ja sama küsimuse: „Miks ma ei saa juba surra?“ Kuna seda probleemi ei aidanud lahendada ka COVID’i epideemia, siis olin sunnitud otsima esitatud küsimusele vastust. Sellele küsimusele vastamiseks rakendasin MTÜ Kodanik.

MTÜ Kodanik esindaja kaitsekõne

MTÜ Kodanik on asutatud eesmärgiga kaitsta kodanikuvabadusi ja edendada kodanikuühiskonda.

• Kodanik on isiklikult vaba, kui tal on õigus ise otsustada kuidas ta elab, ennast teostab ja millal ta sureb.
• Kodanik on majanduslikult vaba, kui ta saab midagi ette võtta ja seeläbi parandada enda ja oma lähedaste toimetulekut ja heaolu.
• Kodanik on poliitiliselt vaba, kui ta saab osaleda ühiskondlikus protsessis, mille lõpptulemiks on otsus, mis piirab või ei piira tema eneseteostuse võimalusi.

Kuna kõige teravamalt tõusetus küsimus inimese isiklikust vabadusest Eestis, siis analüüsis MTÜ Statistikameti andmetest lähtudes Eesti inimeste olukorda ning hinnati riigi  jätkusuutlikkust, mis osutus problemaatiliseks põhjusel, et:

• Täiskohaga töötab vaid 34% riigi elanikest ning veel 17% saab maksustatavat tulu osalisest tööhõivest või varalistest suhetest … ehk 49% elanikkonnast elab teiste kulu ja ei panusta riigi kulude katmisse.
• Pensionäride osakaal on 2024. aastal 23,8% elanikkonnast ning järgmise 30. aasta jooksul läheb igal aastal eeldatavalt kuni 4000 inimest rohkem pensionile, kui tuleb tööle.
• EL riikides kokku lahkus 2023. aastal tööturult 7 miljonit inimest rohkem, kui tuli tööle.
• Eesti 2023. aasta riigieelarve kuludest läks 58% Sotsiaalministeeriumi haldusalasse.
• Haige(Tervise)kassa 2025 aasta prognoositav eelarvepuudujääk on 150 miljonit eurot ning ületab lähiaastatel 200 miljoni piiri.

Eelöeldust tulenevalt ja Tallinna kõrgemates õppeasutustes fiskaalõiguse õppejõuna töötamise praktikast, mille käigus õpetasin ka sotsiaalkindlustusmaksusid ja  selle valdkonna finantseerimist, süvenes arusaam, et praeguse poliitika jätkamine põhjustab riigi ja selle elanike pankrotistumise.

Nimelt peab üha väiksem arv järeltulijaid kinni maksma oma vanemate hoolekande ja ravikulud olukorras, kus moderne meditsiin on võimeline hoidma inimesi elus ka siis, kui nad seda ise ei taha. Just seetõttu võiks tagada kõigile neile, kes ei soovi vägisi ja piineldes oma elu pikemaks venitada, võimaluse sellest väärikalt ja enesele sobival ajal lahkuda. Ja kõigil neil, kes väärtustavad oma elu, peab olema õigus ja võimalus seda lõpuni nautida!

Selleks, et tõstatud teemal selgust saada astusin MTÜ Kodanik nimel järgmised sammud:

1. Helistasin PPA keskasutuse ametnikele ja küsisin abistatud suitsiidi kohta, mille peale mulle vastati, et kui vanainimene sureb vägivalla tundemärkideta, siis pole see nende teema.
2. Seejärel pöördusin ametliku kirjaga (24.10.22) Sotsiaalministeeriumi poole, kuid rikkudes kehtivat halduskorda selle ametnikud mulle ei vastanud. Peale korduvaid kõnesid ministri abile ja Rahvatervise osakonna juhatajale teatas viimane mulle, et: „Meie tegelema tervisega, inimese surm pole meie asi!“.
3. Seejärel töötasin läbi Springeri kirjastuse väljaandes (2022) monograafia „The Right to Die with Dignity“, autor  Derya Nur Kayacan, mis andis põhjaliku ülevaate abistatud suitsiidiga seonduvast Šveitsis, Hollandis, Belgias, Suurbritannias, Saksamaal ja Kanadas ning esitas selle teemaga seotud olulisemad juhtumid Euroopa Inimõiguste kohtu menetlustest. Lühikokkuvõtte selles raamatus esitatust paigutasin MTÜ Kodanik kodulehele. Vaata: Kodanik.eu > Õigus surra > Juriidiline analüüs.
4. Kuna arutasin antud teemat paljude tuttavatega, s.h ka ühe minu endise õpilasega, siis tekkis mõte teha video, mis võiks algatada avaliku arutelu Eestis antud teemal. See video on nähtav eelmainitud lehe päises. Kahjuks ei äratanud see loodetud arutelu.
5. Järgmise sammuna pöördusin kirjaga Prokuratuuri poole (13.02.23), paludes selgitust abistatud suitsiidi teemal. Kuna vastuses viidati vaid PS § 16. Õigus elule ning küsimus „õigusest surra“ jäi vastuseta.
6. Lisasin MTÜ Kodanik lehele uue osa: “Eesti uus surmakultuur“, milles kirjeldasin viisi, kuidas Eestis võiks toimida abistatud suitsiidi pakkumine ning palusin Prokuratuurilt täpsustada oma suhtumist esitatud kavale (15.03.23). Prokuratuuri vastuses korrati eutanaasia ja elu meelevaldse äravõtmise keeldu, muus osas kordas see 90% ulatuses minu poolt esitatutut, mida oli täiendatud märkega, et „antud küsimusele hinnangu andmine pole prokuratuuri pädevuses, ning soovitati antud teemal pöörduda Justiitsministeeriumi poole.
7. Kuna suhtlus Eesti ametnikega ei viidanud, et antud tegevus oleks Eesti õigusriigis seaduse sättega keelatud, siis koostöös Tele2’ga tõstatasime selle teema saates Täistund (8. mai 2022). Seda kajastas ka ajaleht Postimees artiklis: «Suitsiidikontor, jah?» Eutanaasia on küll Eestis keelatud, aga …
8. MTÜ ootus oli, et poliitikud ja ametnikud tooksid antud teemasse õigusselguse, kuid seda ei juhtunud. Selle asemele hakkasid ühendust võtma inimesed, kes soovisid vastavat teenust.
9. Selles olukorras tekkis MTÜ’l dilemma: ta oli avalikus meedias esitanud väite, et antud teenust pakutakse Eestis ja kuna õiguslikud takistused (eelöeldust järeldades) selleks puudusid, siis ei jäänud üle muud, kui hakata soovijatele nõutud teenust pakkuma.
10. Kuna katsetele kaasata protsessi psühholoogi või kliinilist psühhiaatrit ebaõnnestusid, siis seadis MTÜ teenuse osutamisele järgmised tingimused:
    1. Teenust osutatakse vaid vanuritele, kelle iseseisva toimetuleku võimed on ammendumas või isikutele kes põevad parandamatut haigust ja see on lähenemas staadiumi, mil ta enam ise endaga toime ei tule.
    2. Sissejuhataval kohtumisel selgitab inimene videokaamera ees oma soovi põhjuseid ja väljendab oma vaba tahte olemasolu selgelt nii sõnalises vormis, kui ka teenuse osutamise lepingule alla kirjutades.
    3. Kohtumise käigus anti ülevaade, millal on enesetapukatsed reeglina ebaõnnestunud ja millistel juhtudel on võimalik saavutada soovitav tulemus.
    4. Kuna tavapäraselt abistatud suitsiidi puhul kasutatavaid tablette müüakse vaid arstiretsepti alusel, siis ei olnud võimalik neid kasutada. Küll aga oli võimalik võtta eeskuju Hollandi Sarco projektist, mis pakub igale EL inimesele võimalust tellida koju isiklik, tema mõõtude järgi ja soovitud kujunduses valmistatud surmakapsel (hinnaga u 20 000 eur). Kui inimene siseneb sellesse ja vajutab kapsli sees olevale nupule, siis täitub see lämmastikuga, mis põhjustab inimese kiire ja valutu surma. MTÜ Kodanik otsustas kasutada sama tehnoloogiat, asendades vaid kalli kapsli odava hapnikumaskiga.
    5. Täiendavaks barjääriks seadis MTÜ veel rahalise tasu maksmise. Seejuures lähtuti eeldusest, et ükski vastutusvõimeline inimene ei peaks lihtsalt niisama sellise teenuse eest raha üle kandma. Kuna Šveitsis maksab antud teenus 10 000 eurot ja Belgias 5000 eurot ning arvestades Eesti inimeste maksevõimet, seadsime tasu suuruseks 3000 eurot. Antud summa kattis teenuse osutamisest ning MTÜ Kodanik kodulehe tegemisest johtuvad kulud.
11. Kuna kolmas teenus ebaõnnestus, sest teenuse tellija ei järginud teenuse osutamise nõudeid, siis sai see avalikuks ja oli ka põhjuseks käesoleva protsessile, mille käigus, ma loodan, et saabub lõpuks õigusselgus. Seda juhtumit kajastas ka ETV saates „Pealtnägija“ (4.10.2023).
12. Kuigi MTÜ lubas osutada abi ka isikule, kes põdes vähi viimast vormi (kiirabi keeldus talle juba valudes kannatades appi tulemast) ja kes osales Pealtnägija saates, kus ta väljendas avalikult oma teadlikku soovi kasutada abistatud suitsiidi teenust, ei olnud süüdistuse tõttu võimalik seda teha. Seetõttu kasutas antud isik oma piinade lõpetamiseks mustalt turult omandatud narkootilist ainet, ning pidi lõpetama oma elu ebaväärikates oludes, ilma lähedaste toetuseta.
13. Oluline on siinkohal veel märkida, et antud viisil enesetapu teostamine eeldab lisaks p. 9 märgitud takistustele veel tõsist pingutust, kuna kasutatav mask ei ole õhukindel ning soovitud eesmärgi saavutamiseks tuleb see suruda tugevalt näole ning olla kõhuli asendis, et hapnik ei pääseks ligi ka siis, kui teadvus hakkab kaduma. Normaalolukorras üritab keha enne teadvuse kadumist teha kõik, et hapniku juurdevool taastuks – seega peab olema ka piisavalt tahtejõudu, et seda mitte eest rebida.
14. Suitsiidi õiguslik keelamine ei ole võimalik, kuna selle saavutamine eeldab lisaks vastavale seadusandlikule sättele ka iga Eesti inimest jälgiva ja tema mõtteid kontrolliva süsteemi loomist.
15. Inimesed, kellel on olnud surmalähedane kogemus, räägivad ennekogematust heaolu ja õnne tundest, mis neid valdas liikudes pimeduses valguse poole ning väga paljud kahetsevad, et neid sunniti sellest seisundist loobuma ja tagasi pöörduma oma maisesse kehasse.
16. MTÜ viitab Eesti Vabariigi Põhiseadusele, mille järgi on igal kodanikul õigus eneseteostusele (PS 19) ja tema omand on puutumatu (PS § 32). Seega sõltub iga inimese vabast tahtest ja tahtejõust see, kuidas ta ennast teostab ning kuidas ja millal oma elu lõpetab. Teoreetiliselt võib inimese soov ennast tappa, ravi paranedes (milleks on riigil järjest vähem rahalisi vahendeid) või kliinilise psühhiaatri veenva toimingu tulemina (mis saab osaks vähestele) nõrgeneda või koguni ajutiselt kaduda, kuid see ei paranda inimese elukvaliteeti ega elimineeri füüsilise elu lõplikkust.
17. MTÜ on seisukohal, et igal vaba tahtega inimesel on enesemääramise õigus, kuid koos sellega kaasneb ka isiklik vastutus, kuidas ta lõpetab oma elu. Kui ta seda ise ei suuda või ei taha, siis jääb tal veel õigus vormistada elulõpu tahteavaldus, et kaasaegse meditsiini vahendeid kasutades ei hoitaks teda vägisi elus.
18. MTÜ ei poolda eutanaasiat ega selle legaliseerimist, sest see tähendab ühe inimese tapmist teise poolt. Kui inimene ise ei suuda või ei taha võtta vastutust enda eest ning teine inimene peab ta tapma, siis võib teo toimepanijal tekitada tugevaid süümepiinasid. Kui inimene väärtustab oma elu üle kõige ja on valmis läbima kõiki kannatusi, mida elu lõpp talle pakub, siis peab ta saama seda, mida ta soovib! 

Järgnevalt kommenteerin esitatud süüdistust:

1. Paul Tammert osutas olemuslikult tervishoiuteenust, s.t teostas keelatud majandustegevust, mille osutamiseks on vajalik tegevusluba (KarS 372)

Prokuratuuri süüdistuse aluseks on väide, et:

1. Osutatud teenus on tervishoiuteenus;
2. Läbiotsimise taotluses (10.08.23) on osutatud teenust nimetatud eutanaasiaks ja põhjendatud seda väitega, et kuna „osutatud teenuse eesmärk on leevendada parandamatult haige inimese vaevusi“, siis vastab see TTKS § 1 sätestatule.
3. Kohtumääruses P 14. väidab prokurör, et riikides kus eutanaasia on lubatud on see koos ilukirurgiaga klassifitseeritud koodiga Z41: tervise taastamisest erineva eesmärgiga menetlused.
4. Kohtumääruse P 17. esitatakse süüdistus inimorganismi mõjutava gaasi kasutamises.
5. Lisatud on viide TTKS  20, lg 1 mille järgi „Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.“ Ja TTKS § 21, lg 1 mille järgi „Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus.“ Ning TTKS § 40 järgi tuleb eriarstiabi teenuse osutamiseks taotleda tegevusluba.

 Seaduse sõnastus:

1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 2, lg 1: Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Ministri määrus teeb viite vaid rahvusvahelisele registrile, esitamata loetelu.
2. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse 3, lg 1: Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud.
3. Karistusseadustiku 372: Majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

P.T kaitse aluseks olevad vastuväited:

1. T taotles oma tegevusega MTÜ Kodanik nimel õigusselgust, esitades enesetapu legaalsust puudutava küsimuse Sotsiaalministeeriumile kui Prokuratuurile. Vastustest ilmnes, et vastav keeld puudub.
2. Eesti Põhiseadus Kommenteeritud väljaanne märgib, et PS on sätestatud negatiivse õiguse vormis, s.t kehtib põhimõte „kõik mis pole keelatud, on lubatud“.
3. Nagu TTKS nimi viitab, sätestab kogu seaduses sätestatud vaid haiguste ravi ja tervise edendamist, selles pole ühtegi sõna ega mõtet, mis oleks seotud enesetapu või suitsiidiga.
4. Seaduses viidatud ministri määruses ega sealt omakorda viidatud Rahvusvahelises haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud haiguste diagnoosimise ja ravimisega seotud tervishoiuteenuste nimekirjas pole samuti sõnagi suitsiidist. Eutanaasia pakkumist peab ka MTÜ ebaseaduslikuks ja pole selle pakkumisest kunagi rääkinud.
5. Teenuse osutamisel kasutatud gaas oli inertgaas heelium, mida sisaldub meie poolt hingatavas õhus 1% ja mis ei reageeri mingil viisil inimorganismiga. Seda kinnitas ka ekspert tunnistuse võtmisel.
6. MTÜ Kodanik osutas nõustamisteenust, selgitades millistel juhtudel reeglina enesetapp ebaõnnestub ja millisel viisil on võimalik soovitud tulemus saavutada ning milliseid pingutusi peab inimene seejuures tegema. Oma soovi saada nõustamist ja tarbida teenus, kinnitas teenuse tarbija nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult lepingule allkirja andes. Mõlemad toimingud salvestati videolindile. Nõustamine ei olnud kuidagi seotud haiguste ravi ja tervise edendamisega.
7. MTÜ Kodanik rentis soovijatele seadet, mis olemuslikult koosnes gaasiballoonist ja aegreleega nupust, mis avas gaasivoo maski. Seadet ei saa seostada mitte kuidagi meditsiiniseadmena, mille eesmärgiks on tervise edendamine.
8. Seadme kasutaja kasutas seadet iseseisvalt, omal vabal tahtel ja tunnistajate kohalolekuta. Tema tegevus salvestati siiski videokaameraga.
9. Majandustegevust teostas MTÜ Kodanik, P.T tegi tööd tasuta heategevuslikul eesmärgil. Kogu MTÜ olemasolu ja aktiivse tegevuse perioodil ei ole MTÜ vahenditest P.T-le tehtud ühtegi rahalist ülekannet. MTÜ arvelt on tasutud teenuste eest (kodulehe tegemine ja selle haldamine ning abistatud suitsiidi teenuse osutamiseks vajalike vahendite hankekulude kompenseerimine) ettevõtetele, mida MTÜ vajas. Ka nimetatud ettevõtted ei ole 2023. aastal teinud P.T-le ühtegi rahalist ülekannet tema töö eest.

Süüdistatava järeldus

1. T ega ka MTÜ Kodanik pole teinud midagi, mis oleks seadusega keelatud ja mille eest on ette nähtud kriminaalkaristus.
2. Nõue määrata karistus KarS § 372. „Tegevusloata ja keelatud majandustegevus“ alusel viitega TTKS’le üldiselt, ilma süütegu määratlevat paragrahvi esitamata, on õigustühine. Kaudsed viited registritele ja semiootilised selgitused ei paranda seda.
3. T ega ka MTÜ ei ole osutanud tervishoiuteenust, s.h eriarstiabi vormis.
4. T ei ole füüsilise isikuna majandustegevuses osalenud.
5. Tartu Maakohtu määrus 15.08.23. vastas Prokuratuuri nõudmisele, korraldada P.T elukohas läbiotsimine, et kõnealune kuriteokahtlustus pole piisavalt põhjendatud ning P.T tegevus ei vasta KarS § 372 sätestatud kuriteokoosseisule. Seadme rentimist ei saa käsitada eutanaasiana ega ka tervishoiuteenuse osutamisena.

2. Enesetapu seaduslikkuse küsimus

Prokuratuuri süüdistuse aluseks on väide, et:

1. PS § 16 kaitseb seadus igaühe õigust elule.
2. Tahtlik enesekahjustus võib kaasneda meeleoluhäiretega (nt depressioon).
3. Riigil on õigus sekkuda, kaitsmaks inimese elu inimese enda eest, viitega PS § 20-le, mis lubab takistada enesetappu vanglas, haiglas ja sõjaväes, s.t olukorras mil inimene on riigi eestkoste all;
4. Inimese elu ja surm on tuumküsimused, mis peavad olema karistusõiguse kaitsealas.
5. T võttis enda kanda otsustuse, kas temalt teenust saada sooviv isik on täie teadlikkuse juures, st vaimselt terve.
6. T ei ole ta võimeline andma hinnangut, kas inimese soov end ära tappa võiks olla tingitud haiguslikust seisundist.

P.T kaitse aluseks olevad vastuväited:

1. Kohtumääruse P 9 tunnnistab, et enesetapp ei ole karistatav ja PS § 16 ei kohusta kedagi elama.
2. Kui Eesti on oma kodanike jaoks endiselt VABARIIK, siis on igal inimesel õigus ise otsustada, mida ta iseendaga teeb. See õigus säilib niikaua, kuni ta ei pöördu vabatahtlikult meditsiiniasutuse poole. Peale enda andmist (meditsiini)ametnike meelevalda kaotab ta praegu kehtivate seaduste järgi enesemääramise õiguse.
3. Eesti õigusriigi kontseptuaalseks aluseks on Saksa tsiviilõigus oma haldusjuhtimise mudeliga. Saksa haldusametnikud kehtestasid 2015. aastal abistatud suitsiidi keelu, kuid Konstitutsioonikohus kuulutas selle õigustühiseks 2020. aastal, kuna see oli vastuolus Põhiseaduses sätestatud enesemääramisõigusega. Loe selle otsuse põhjendust eesti keeles.
4. Eesti PS ja selle kommenteeritud väljaandes on selgitatud suitsiidi keelamist riigi poolt hallatavates asutustes (vanglad, hullumajad) humaanse maailmavaatega. Nimetatud sätted on äraspidisel kujul üle võetud kanoonilisest õigusest, mille järgi oli lubatud teisitimõtlejaid piinata ja tappa, kuid kui süüdimõistetu oli hullunud, siis oli tema hukkamine keelatud, sest ta tuli eelnevalt terveks ravida, misjärel pidi ta kahetsema oma tegu ja võtma vastu armulaua. Alles seejärel oli lubatud kurjategija hukkamine täide viia.
5. PS § 18 sätestab, et „kedagi ei tohi piinata ega väärikust alandavalt kohelda“. Praktika, mille järgi vanureid, kes on kaotanud kontakti välismaailmaga hoitakse oma tuppa suletuna, samuti parandamatult haiged, kes piinlevad valudes või on dementsed, sunnitakse nende vaba tahte vastaselt elama ja taluma piinasid, on põhiseadusvastane.

Süüdistatava järeldus

• Prokuröri poolt esitatud väide lähtub arusaamast, et iga Eesti kodanik (kes ei ole riigi poolt hallatava vangla või haigla hoolekande all), on teo- ja vastutusvõimetu (Sic!) ning tema tervemõistuslikkust tuleb hinnata iga kord, kui ta tahab kasutada oma eraomandit (loe: keha) eesmärgil, mis puudutab vaid ja üksnes teda ennast.
• Õiguslikus tähenduses kuulutatakse seega iga Eesti kodanik a priori vastutusvõimetuks!

Kokkuvõtteks meenutan, et vastavalt Karistusseadustiku § 2. Karistamise alus

• (1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu.
• (2) Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
• (3) Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal.

Lugupidamisega

Paul Tammert